Geokronoloogiline skaala Rigo R2

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Maa tekkimine, meteoriidikokkupõrked, vulkaaniline aktiivsus väga suur. Lõpuks Maa pind jahenes ning tekkisid maakoor ja atmosfäär, moodustusid ookeanid.

Hadaikum - Kuu teke

4500 BCE

Umbkaudu 4500 miljardit aastat tagasi peale Maa ja väiksema taevakeha kokkupõrget tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.

Algelised eluvormid

3800 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanides hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum

2100 BCE

Esimesed mitmerakulised organismid.

Kambrium

542 BCE

Tekkis organismide ehitustüübid. Ilmusid paljude selgrootute rühmad. Arenesid esimesed kalad. Ajastu kestus 542 mln-485 mln aastat tagasi.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 480 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik elustik. Oli ka jääaeg. Ajastu kestvus 485 mln- 443 mln aastat tagasi.

Silur

443 BCE

Esimesed maismaaloomad tuhatjalgsed ja skorpionid ilmusid umbes 440 mln aastat tagasi. Meredes ujusid primitiivsed kalad. Ajastu kestus 443 mln-419 mln aastat tagasi.

Devon

419 BCE

Esimesed kahepaiksed tekkisid 370 mln aastat tagasi. Maismaal arenesid esimesed metsad. Troopikameredes oli välja kujunenud rikkalik põhjaelustik ja šelfimeredes suured riftid. Ajasti kestus 419 mln- 359 mln aastat tagasi.

Karbon

359 BCE

Esimesed roomajad maismaal umbes 350 mln aastat tagasi. Maismaal kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatud aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Palju lülijalgseid, mõnel putukal tekkis ka lennuvõime. Ajastu kestus 359 mln- 299 mln aastat tagasi.

Perm

299 BCE

Tekkis hiigelmanner Pangaea, mida ümbritses ookean Panthalassa. Maismaal elasid peamiselt roomajad, taimeriigis oli palju paljasseemnetaimi ja ookeanides luukalad. Ajastu lõpus suri 95% liikidest välja. Ajastu kestus 299 mln- 252 mln aastat tagasi.

Triias

252 BCE

Dinosauruste ilmumine ning nende valitsemine maismaal. umbes 200 mln aastat tagasi ilmusid imetajad. Taimestik oli vaene. Ajastu kestus 252 mln- 201 mln aastat tagasi.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Esimesed linnud umbes 150 mln aastat tagasi. Arenesid ka krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad ehk ihtüosaurused ja plesiosaurused. Maismaad kattis paljasseemnetaimedest mets. Ajastu kestus 201 mln- 145 mln aastat tagasi.

Kriit

145 BCE

Tekkisid esimesed õistaimed, mis hakkasid varsti domineerima. Tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Selle põhjuseks oli meteoriidiplahvatus ja sellele järgnenud katastroofid. Ajastu kestus 145 mln- 66 mln aastat tagasi.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid primaadid. Sooja ja niiske kliimaga kasvasid troopilised metsad, ilma jahenemisel muutusid valdavaks heitlehised taimed. Metsade asemele tekkisid rohumaad ja savannid. Ajastu kestus 66 mln- 23 mln aastat tagasi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid hominiidid ehk inimese eellased. Kliimajahenemisel tekkisid jääkatted poolustel. Ajastu kestus 23 mln- 2,5 mln aastat tagasi.

Kvaternaar

2 BCE

Aafrikas alanud evolutsiooni kaudu on perekond Homo esindajatest saanud tänapäevased inimesed ehk Homo Sapiensid. Välja on surnud mitmed imetajad, viimase aja väljasuremise põhjuseks on inimtegevuse mõju loodusele. Ajastu kestus 2,5 mln- tänapäev