geokronoloogiline skaala

Hadakuim

4600 BCE

kestus: 4,6mld-4mld aastat tagasi. Kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast, Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisaju oht. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadakuim

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku teise taevakehaga ja moodustus maakaaslane kuu.

Atmosfääri teke

4400 BCE

Arenes välja esimene algne atmosfäär.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

4 mld - 2.5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu Maal tekkis 3.8 mld aastat tagasi. Kuskil sellel ajal arenes ühisest esivanemast välja kaks suurt elurühma: bakterid ja arhaead.

Proterosoikum

2500 BCE

2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, kus Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

2.1 mld aastat tagasi. Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid.

Kambrium

542 BCE

542 mln - 485 mln aastat tagasi. Kasvas planeedil planktiliste vetikate hulk. Ilmus palju uusi selgrootuid rühmasid. Tekkisid esimesed kalad. Paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

485 - 443 mld aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik elustik: trilobiidid, käsijalgsed, korallid. Esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra, mis muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustike massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

443 - 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Tekkisid esimesed maismaaloomad.

Devon

419 BCE

419 mln - 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

359 mln - 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

299 - 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea ja Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealal oli kõrb, kus ülekaalus olid roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemne taimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. 95% liikidest suri välja.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triaas

250 BCE

250 mln - 200 mln aastat tagasi. Ajastu alguses oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Meres suurenes ammoniitide ja karpide arv.

Juraas

200 BCE

200 mln - 145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

145 - 66 miljonit aastat tagasi. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremise pärast hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamine väljasuremise põhjus on meteoriidiplahvatus.

Palogeen

66 BCE

66 mln - 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, ilmusid esimesed primaadid. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

23 mln - 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Selles ajastus kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese esimesed eellased. Maa kliima oluliselt jahenes.

Kvaternaar

2 BCE

2,5 mln - 11 tuhat aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid perekond Homo esindajad. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.