Liivi sõda

By Mullemeeldibajalugu2
  • Period: Jan 22, 1558 to 1558

    Liivimaa sõja algus

    Enne sõja algust toimusid läbirääkimised Venemaa ja liivlaste vahel.
    22. jaanuaril ületasid endise Kaasani khaani Šigalei (õigemini Šahh-Ali) juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama. Peamiselt laastati Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Linnuseid vallutada ei üritatud, tegemist oli puhtalt rüüsteretkega. Veebruaris pöördusid venelaste salgad tagasi.
  • Period: Jan 22, 1558 to

    Liivi sõda

    Keskaja lõpp ja uusaja algus
  • Period: May 12, 1558 to 1558

    Narva langeb Ivan Julma kätte

    Kuigi Liivimaa ja Venemaa vahel oli 1558. aasta veebruaris sõlmitud lühike vaherahu, mille jooksul liivimaalased püüdsid tsaari tulutult Tartu maksu kogumisega lepitada, ei kehtinud see Narva linna osas. Linnas olid pidevad vaenused ning üht sellist ära kasutades asusid venelased aprillis Narvat pommitama, väites, et linnast on Ivangorodi linnust tulistatud. Tekkis põleng ja venelased kasutasid seda ära, tungides Narvasse sisse.
  • Period: Jul 18, 1558 to 1558

    Venelased vallutavad Tartu

    Juuni alguses tungisid Vene väesalgad Tartu piiskopkonda ning asusid Vastseliina linnust piirama. See alistus pärast kolmenädalast piiramist. Juulis jõudsid venelased Tartu alla. Pommitati ning kümne päeva möödudes tartlased alistusid.
  • Period: Aug 8, 1558 to 1558

    Venelased piiravad esmakordselt Paidet

    Venelased vallutasid tänu kohaliku poisi Hans Bare teenäitamisele küll Paide linna, kuid et neil suurtükke polnud, siis jäi linnus vallutamatuks. Foogtil õnnestus linnusest püsside ja suurtükkidega tulistades venelased peagi linnast lahkuma sundida.
  • Period: Oct 10, 1558 to 1558

    Ordu vastulöögi kaitse

    Ordumeistri abiliseks valiti Gotthard Kettler, kes otsustas tagasi võita Tartu. Kõigepealt saabusid ordu väed Rõngu linnuse alla. Venelased kaitsesid seda küll ägedalt, kuid ordu suutis selle siiski vallutada. Tartu piiramisest otsustati aga jõupuudusel loobuda
  • Period: May 13, 1559 to 1559

    Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad

    Samuti saabub hertsog Magnus Liivimaale.
  • Period: Aug 31, 1559 to 1559

    Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla

    1. augustil sõlmis Sigismund kaitselepingu orduga, 15. septembril aga peapiiskopiga. Lepingu kohaselt läksid ka mitmed Väina (Daugava) jõe äärsed linnused Poola sõjaväe käsutusse, kuid reaalset sõjalist abi ei saanud liivimaalased ka seekord.
  • Period: Oct 10, 1559 to 1559

    Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda

    Väikestes kokkupõrgetes suudeti venelasi küll võita, kuid Tartu piiramiseni ei jõutud ka seekord, sest Kettler (ordumeister) ja Christoph (Riia peapiiksopi koadjuutor) läksid omavahel tülli. Nõnda lõppes liivimaalaste viimane ründeüritus.
  • Period: Aug 2, 1560 to 1560

    Härgmäe lahing

    Ordu maamarssali Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi põrkas kokku kuni 10 000-mehelise venelaste väega. Peagi piirati orduväed sisse ja sunniti alistuma.
  • Period: Aug 21, 1560 to 1560

    Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal

    1. augustil algas linna pommitamine, misjärel see vallutati venelaste poolt. Vene võimu ajal sai linnuse valitsejaks Aleksei Adašev (Ivan Julma nõuandja). Linna asus elama suur hulk venelasi, kes pidasid seal kõrtsi ja kasvatama aedvilju. Eestlased elasid linnaagulites.
  • Period: Sep 9, 1560 to 1560

    Venelased piiravad uuesti Paidet

    Sedakorda kestis piiramine umbes viis nädalat ja venelased võtsid nii linna kui ka linnuse ägeda turmtule alla. Neil õnnestus lõhkuda koguni 60 sülda (üle 100 meetri) linnusemüüri, kuid ometi ei suutnud nad linnusesse tungida, sest noore linnuseülema Caspar von Oldenbockumi juhitud sõjasalk suutis tormijooksud ägeda vastutulega tagasi tõrjuda.
  • Period: Sep 10, 1560 to 1560

    Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal

    Venelased laastasid ka Harju- ning Läänemaad. Seetõttu sattusid raskesse olukorda ka sealsed talupojad, keda isandad ei suutnud kaitsta. Puhkes talupoegade ülestõus, mis haaras Märjamaa, Hageri ja Kullamaa kihelkonnad. Nad valisid endale kuningaks ühe sepa, keda nad vankril sõidutasid ja kaks kübarat koos nendest läbi torgatud okstega krooniks pähe panid.
  • Period: Jun 4, 1561 to 1561

    Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule

    Venelaste poolt vallutamata jäänud Liivimaal kasvas üha Poola-Leedu mõju. Poolakate väesalgad asusid kõigisse olulisematesse linnustesse, sh Tallinnasse. See ei meeldinud Tallinnale ja Harju-Viru rüütelkonnale, kes katoliikliku Poola asemel eelistasid isandana Rootsit.
    Pärast läbirääkimisi Rootsi uue kuninga Erik XIV-ga otsustasidki rüütelkond ja linn end tema kätte usaldada. Rootsi elas Venemaaga ka rahus ja nõnda lootsid tallinlased vahepeal soikunud Venemaa-kaubandust uuesti jätkata.
  • Period: Nov 28, 1561 to 1561

    Ordu ja peapiiskop alistuvad Poola-Leedu ülevõimule

    Peapiiskop ja ordumeister pidid 28. novembril 1561 Vilniuses sõlmima Pacta Subjectionise, millega iseseisvaks jäänud Vana-Liivimaa riigid läksid Poola-Leedu kuninga Sigismund Augusti ülemvõimu alla. Ordumeister Kettler sai endale Väina jõest lõuna poole jäävad alad. Alistumislepingust keeldus aga Riia linn, mis jäi vormiliselt kuni 1581. aastani vabalinnaks.
  • Period: 1562 to 1562

    Rootslased vallutavad Paide

    1. aastal jõudsid rootslased ka Paide alla, mille piiramine kestis aga pikka aega. Rootslased pommitasid linnust küll ägedalt ja korraldasid tormijookse, kuid edutult. Alles kahe kuu möödudes, kui Poola sõjasalka kimbutas nälg ja abi ei olnud loota, alistusid nad ning Paide linnus ja linn läksid rootslaste kätte.
  • Period: 1563 to 1570

    Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal

    1. aasta alguses oli Liivimaal tekkinud tõsine konflikt Poola ja Rootsi vahel, sest viimane oli lisaks Pärnule ja Paidele hõivanud ka Karksi ning ähvardas juba poolakate valduseid Põhja-Lätis. Oluline pööre sõjas toimus 1568. aastal, kui Rootsi troonile tõusis Poola-sõbralik Johan III. Nõnda lõpetati peagi omavaheline sõda ning 1570. aastal sõlmis Johan rahu ka Taaniga.
  • Period: May 5, 1570 to 1570

    Magnusest saab Ivan Julma vasall

    1. aasta mais jõudis hertsog Magnus Moskvasse, kus ta kihlati algul Ivani sugulase Jevfimija, kui too aga suri, siis Jevfimija õe Mariaga. Lisaks sõlmiti Magnuse ja Ivani vahel leping, millega hertsogist sai tsaari vasall ja "Liivimaa kuningas".
  • Period: Aug 21, 1570 to 1570

    Venelased piiravad esimest korda Tallinna

    Pärast seda, kui hertsog Magnusest oli saanud "Liivimaa kuningas", saabus ta suure väe eesotsas Tallinna piirama. Kuid et rootslastel oli võimalik mereteed pidi piiratutele pidevalt sõjamoona ning toiduaineid juurde vedada, siis ei suutnud venelased terve talve kestnud piiramise ajal linna tõsisemalt ohustada. Suuremaks ohuks kui venelased, oli tallinlastele puhkenud katkuepideemia. See levis aga ka venelaste laagrisse ja sundis neid 16. märtsil 1571 piiramist lõpetama.
  • Period: Oct 10, 1570 to 1570

    Venelased piiravad kolmandat korda Paidet

    1. aasta sügisel, kui Tallinn oli piiramisrõngasse võetud, saabus väiksem venelaste ja hertsog Magnuse väehulk ka Paide alla. Seda piirati tõsisemalt alates oktoobrist, kuid nagu Tallinna puhulgi, ei tehtud ka siin tõsisemat katset seda vallutada. Veidi enne seda, kui venelased Tallinna piiramise lõpetasid, lahkusid nad Paide alt, tõenäoliselt märtsis 1571.
  • Period: Jan 1, 1573 to 1573

    Paide langeb venelaste kätte

    1. aasta lõpus saabus Liivimaale Venemaa vägesid juhatama Ivan Julm isiklikult. Venelased aktiveerusid tuntavalt: juba 1. jaanuaril 1573 langes nende kätte Paide. Linnus oli üpris nõrgalt kindlustatud ja rootslased ei suutnud seda korralikult varustada, seal olevat olnud vaid 50 sõjaväelast ja 500 ümbruskonnast põgenenud talupoega.
  • Period: Jul 9, 1575 to 1575

    Pärnu langeb venelaste kätte

    1. juulil vallutasid Vene väed ka Poola mõisameestelt Pärnu. Seejärel tuli sõjategevusse umbes pooleaastane vahe, kuid 1576. aastal ründasid venelased ootamatult Taanit ning vallutasid Läänemaa.
  • Period: Jan 23, 1577 to 1577

    Venelased piiravad teist korda Tallinna

    1. aasta jaanuaris saabusid taas suured venelaste väesalgad Tallinna alla, sihiga see lõpuks vallutada. Kuid ka seekord ei õnnestunud neil linnale suuremat kahju teha. Märtsis, kui piiramist juhtinud Vene väepealik surma sai, pakkisid venelased oma väelaagri kokku ning lahkusid linna alt.
  • Period: Oct 21, 1578 to 1578

    Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all

    1. aastaks oli venelaste käes kogu Mandri-Eesti peale Tallinna ja ka Läti kuni Riiani. 21. oktoobril 1581 võitsid Rootsi-Poola ühendväed Võnnu all venelaste väge ning seejärel langes suur osa Läti alast tagasi Poola kätte.
  • Period: Sep 6, 1581 to 1581

    Rootslased vallutavad Narva

    Ivo Schenkenberg (Tallinna käsitööliste sõjasalga ülem) hukati. 1581. aastal alustas Rootsi väepealik Pontus De la Gardie uut pealetungi. 4. märtsil õnnestus tal vallutada Rakvere, seejärel koondati väed Narva alla. Linnus vallutati tormijooksuga 6. septembril.
  • Period: Sep 9, 1581 to 1581

    Rootslased vallutavad venelastelt Paide

    Rootslased alustasid Põhja-Eestis venelaste vastu rünnakut ja vallutasid enamiku sellest. Sügise hakul jõudsid nad Paide alla, seda aktiivselt piirates. Venelased panid aktiivselt vastu ning alistusid alles seejärel, kui olid oma hobused ära söönud.
  • Period: Jan 15, 1582 to 1582

    Jam Zapolski vaherahu sõlmimine

    Paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel sõlmisid venelased ja poolakad 1582. aasta alguses Pihkvamaal Jam Zapolski vaherahu, millega ka Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte.
  • Period: to

    Pljussa vaherahu sõlmimine

    1. aastal sõlmiti Venemaaga Pljussa vaherahu, millega lisaks Eestimaale läks rootslaste kätte ka Ingerimaa. Viimast ei suudetud küll kaua enda käes hoida: 1595. aastal pidid rootslased sellest taas loobuma.
    2. Saaremaa jäi Taanile