Liivi sõda (1558–1583)

Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada

Jan 1, 1551

1. aastal siirdusid Liivimaa saadikud Venemaale, et pikendada samal aastal lõppevat vaherahu. Senise rahu pikendamise vastu Venemaa kaupmehed, kes tahtsid endale Liivimaal laiemaid kaubandusprivileege. Liivimaalastel õnnestus saada vaid üheaastane rahupikendus samadel tingimustel, kuigi neile lubati, et kui nad täidavad venelaste soovid (kaubandusõiguste laienemine, vene kirikute kasutuskorda seadmine Liivimaal), siis võib rahu pikeneda ka nelja aasta peale.Seda liivimaalased ei teinud.

Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartu maksu

Jan 1, 1554

Ivan IV aga juba võimu enda kätte koondanud ja asus eriti intensiivselt nõudma Tartu maksu tasumist, mille seadis rahulepingute põhitingimuseks. oluline sõna oli öelda ka riigiametnikest aadlikel, eriti Ivan Viskovatõil, Aleksei Adaševil ja Andrei Kurbskil, kes pooldasid pigem Venemaa laienemist lõunasse tatari khaaniriikide arvel kui tüli otsimist läänega. Ent tugevad positsioonid olid ka Liivimaa alistamise pooldajatel.

Liivimaal toimub koadjuutorivaenus

Jan 1, 1556

http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2300&layer=163&lang=est#2300

Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel

Jan 12, 1557

Liivimaa saadikud taas Venemaal, lootuses tsaari viha vaigistada ja vaherahu ikkagi kinnitada. selgus, et saadikutel raha kaasas pole, vihastas tsaar ja keeldus edasistest läbirääkimistest. Liivimaa saadikud eesotsas Tartu stiftifoogti Elert Krusega püüdsid asja päästa, lubades panti anda isiklikke väärisesemeid ja ka iseennast, kuni Liivimaalt raha tuuakse. Tsaar keelas ka Moskva kaupmeestel liivimaalastele raha laenata ning otsustas sõja alustamise kasuks.

Liivi sõja algus

Jan 1, 1558

Enne sõjategevuse algust ja saadikute tagasijõudmist levisid Liivimaal igasugused kuulujutud. 22. jaanuaril ületasid endise Kaasani khaani Šigalei juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama. Peamiselt laastati Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Veebruaris pöördusid venelaste salgad tagasi. tegemist hoiatusega liivimaalastele, et nood tsaari rahutingimused vastu võtaks.

Narva langeb Ivan Julma kätte

May 12, 1558

Kuigi Liivimaa ja Venemaa vahel oli 1558. aasta veebruaris sõlmitud lühike vaherahu, mille jooksul liivimaalased püüdsid tsaari tulutult Tartu maksu kogumisega lepitada, ei kehtinud see Narvas.
http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2496&layer=163&lang=est#2496

Venelased vallutavad Tartu

Jul 18, 1558

Juuni alguses tungisid Vene väesalgad Tartu piiskopkonda ning asusid Vastseliina linnust piirama. Selle aja jooksul olid venelased vallutanud ka Emajõel paiknevad Uus- ja Vana-Kastre linnused. Pärast Tartu langemist puhkes Liivimaal paanika, nõnda langes venelaste kätte kogu Tartu piiskopkond, aga ka Virumaa ja osa Viljandi komtuurkonnast koos Laiuse ja Põltsamaa linnustega

Venelased piiravad esmakordselt Paidet

Aug 1, 1558

Järva foogt arvas algul, et Paidet pole võimalik kaitsta ning lahkus enamiku varaga Tallinnasse. Kuid 8. augustil, kui venelased linnust piirama asusid, oli foogt nähtavasti taas linnuses ja otsustas mitte alistuda. Venelased vallutasid Paide linna, kuid et neil suurtükke polnud, siis jäi linnus vallutamatuks. Foogtil õnnestus linnusest püsside ja suurtükkidega tulistades venelased peagi linnast lahkuma sundida. Venelased läksid pärast linna riisumist minema.

Ordu vastulöögi katse

Oct 1, 1558

Liivimaa toimus ordus oluline orientatsioonimuutus, kui ordumeistri abiliseks valiti Viljandi komtuur Gotthard Kettler, kes oli Poola-meelne. Seega sai võimalikuks ordu ja peapiiskop Wilhelm von Hohenzollerni koostöö, palumaks Poola-Leedult reaalset sõjalist abi, kuid paraku piirdus see vaid sõnalisega. Sellest hoolimata otsustas Kettler 1558. aasta sügisel, proovida Tartu tagasi vallutada. Tänu Taani kuninga vahendusele õnnestus 1559. aasta aprillis saavutada pooleaastane vaherahu

Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale.

May 13, 1559

http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=1603&layer=163&lang=est#1603

Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla

Aug 31, 1559

Poola-meelne Gotthard Kettler ja Riia peapiiskop Wilhelm palusid senisest tungivamalt abi Poola-Leedult. Lepingu kohaselt läksid ka mitmed Väina (Daugava) jõe äärsed linnused Poola sõjaväe käsutusse, kuid reaalset sõjalist abi ei saanud liivimaalased ka seekord. Poolakate passiivsus ja omakasupüüdlikkus tekitasid erilist vastasseisu Põhja-Eestis, kus esialgu orienteeruti Taanile, kuid hiljem, eriti pärast Gustav Vasa surma 1560. aastal, hakati lootma Rootsi sekkumisele.

Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda

Oct 1, 1559

1. aasta lõpus püüdsid liivimaalased viimast korda haarata sõjas initsiatiivi, kui nende väed ordumeister Kettleri ja Riia peapiiskopi koadjuutori Christophi juhtimisel siirdusid taas Tartu piiskopkonna alale.

Väikestes kokkupõrgetes suudeti venelasi küll võita, kuid Tartu piiramiseni ei jõutud ka seekord, sest Kettler ja Christoph läksid omavahel tülli. Nõnda lõppes liivimaalaste viimane ründeüritus.

Härgmäe lahing

Aug 2, 1560

1. aasta veebruaris läksid venelased uuesti pealetungile, vallutades ordu tähtsaima linnuse idapiiril: Aluliina ehk Aluksne. Seejärel asusid nad vägesid koondama võimsaima ordulinnuse, Viljandi vallutamiseks.2. augustil 1560 oli ordu maamarssali Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi kokku põrganud kuni 10 000-mehelise venelaste väega. ordu kaotas suure osa oma juhtkonnast; sealhulgas palju neist, kes tahtsid ordut säilitada.

Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal

Aug 21, 1560

Augusti alguses jõudsid venelased Liivimaa tugevaima ordulinnuse Viljandi alla, mida kaitses endine ordumeister Wilhelm Fürstenberg.Enamik linnast langes tuleroaks ning venelased vallutasid selle. Vene võimu ajal sai Viljandi linnuse valitsejaks Aleksei Adašev, kes oli Ivan Julma üks olulisemaid nõuandjaid. Linna asus elama suur hulk venelasi, kes pidasid seal kõrtsi ja kasvatama aedvilju.

Venelased piiravad uuesti Paidet

Sep 1, 1560

Paide olukord oli kriitiline ja Oldenbockum saatis ordumeister Kettlerile mitmeid palvekirju abisalkade saatmiseks.Paidelased olevat venelaste piiramisest lahti saanud aga sel moel, et Oldenbockum olevat teeselnud allaandmist: torganud kübara vaia otsa ning näidanud seda venelastele. Seepeale kogunenud suur venelaste salk linnuse väravate ette, mille pihta Oldenbockum käskis aga kogutuld anda. Seetõttu hukkus mitusada venelast, misjärel teised piiramise lõpetasid ja Paide alt lahkusid.

Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal

Sep 2, 1560

venelased laastasid lisaks Viljandi ümbrusele ja Järvamaale juba ka Harju- ning Läänemaad. raskesse olukorda sattusid sealsed talupojad, keda isandad ei suutnud kaitsta.puhkes talupoegade ülestõus, mis haaras Märjamaa, Hageri ja Kullamaa kihelkonnad. Talupojad valisid endale kuningaks ühe sepa. paistab, et nad ootasid Rootsi toetust, hiljem abi ka Tallinna raelt. Seejärel asusid 300 talupoega Koluvere linnust piirama, kuid Läänemaa stiftifoogti väesalk purustas nad. Talupoegade kuningas hukati.

Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule

Jun 4, 1561

venelastest vallutamata jäänud Liivimaal oli üha kasvanud Poola-Leedu mõju, nende väesalgad asusid kõigisse olulisematesse linnustesse, ka Tallinnasse. See ei meeldinud aga Tallinnale j Harju-Viru rüütelkonnale, kes eelistasid isandana Rootsit. 4.06 alistus rüütelkond, 6.06 Tallinn ametlikult Rootsi võimule. Rootsi osutus Liivimaal väga aktiivseks jõuks: 1562. aasta keskpaigaks õnnestus tal enda kätte saada ka Paide ja Pärnu, mida endised orduväed kuigi hoolsalt ei kaitsnud.

Ordu ja peapiiskop alistuvad Poola-Leedu ülemvõimule

Nov 28, 1561

Pärast seda, kui rootslased olid endale saanud Põhja-Eesti, kiirustasid ka poolakad allesjäänud Liivimaa endale haaramisega. viimased iseseisvaks jäänud Vana-Liivimaa riigid läksid Poola-Leedu kuninga Sigismund Augusti ülemvõimu alla. Alistumislepingust keeldus aga Riia linn, mis jäi vormiliselt kuni 1581. a vabalinnaks. 5.03 1562. a kinnitati Pacta Subjectionise klauslid Riias ja Vana-Liivimaa eksistents oli sellega läbi. Edaspidi asusid Liivimaal mõõtu võtma selle valdused endale saanud riigid

Rootslased vallutavad Paide

Jan 1, 1562

1561 olid Tln ja Harju-Viru rüütelkond alistunud SWE,sama aasta sügisel andsid ordumeister Kettler ja Riia peapiiskop end aga POL-Leedu ülemvõimu alla.Nõnda läks Paide linnus poolakate kätte.SWE kuningas Erik XIV alustas juba 1561. a lõpul POL käes olevate Liivimaa linnuste ära võtmist.1562. a jõudsid rootslased ka Paide alla, mille piiramine kestis aga pikka aega.2 kuu möödudes, kui Poola sõjasalk nälgis, abi ei olnud loota, alistusid nad ja Paide linnus/linn läksid rootslaste kätte.

Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal

Jan 1, 1563

http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2513&layer=163&lang=est#2513

Venelased piiravad esimest korda Tallinna

Aug 21, 1570

Venelased saabusid Tallinna piirama, suuremaks ohuks osutus aga katkuepideemia, mis sundis venelasi 1571 piiramist lõpetama.Samaaegselt oli piiratud ka Paidet, mis juba kolmandat korda suutis Vene vägedele vastu pidada.

Magnusest saab Ivan Julma vasall

Aug 22, 1570

http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2220&layer=163&lang=est#2220

Paide langeb venelaste kätte

Jan 1, 1573

1. a lõpus saabus Liivimaale Venemaa vägesid juhatama Ivan Julm isiklikult,1573 langes nende kätte Paide, 1573. a ka Karksi, mille hertsog Magnus teise linnusena enda kätte sai. Rootslastel tekkis Liivimaal üha suuremaid majanduslikke raskusi. 1574. a püüdsid rootslased alustada vastupealetungi, kasutades selleks šotlastest palgasõdureid, kuid see ebaõnnestus. 1575. a alguses jäid rootslased ilma Läänemaast, sest seal linnused omandanud mõisamehed andsid need suuremat kasu lootes üle Taanile.

Pärnu langeb venelaste kätte

Jul 9, 1575

1. aastal alustasid venelased pealetungi Poola käes olevate linnuste vastu ning Helme, Härgmäe ja Ruhja langesidki nende kätte. 9. juulil vallutasid Vene väed ka Poola mõisameestelt Pärnu. Seejärel tuli sõjategevusse umbes pooleaastane vahe, kuid 1576. aastal ründasid venelased ootamatult Taanit ning vallutasid Läänemaa. Haapsalu vallutati 22. veebruaril 1576. Sama aasta suvel rüüstasid venelased ka Saaremaad ja võimalik, et osa sellest langeski nende kätte.

Venelased piiravad teist korda Tallinna

Jan 23, 1577

venelaste väesalgad tallinna all, eesmärgiga see lõpuks vallutada. ümbrus,ka pirita klooster laastati korralikult aga suuremat kahju ei tehrud.Märtsis, kui piiramist juhtinud Vene väepealik surma sai, pakkisid venelased oma väelaagri kokku ja lahkusid linna alt.Hoolimata ebaedust Tallinna all läks venelastel korda vallutada sama aasta suvel ja sügisel suur osa Lätist, jõuti koguni Riiani. Kuid Ivan Julmal tekkis tõsine konflikt "vasallkuninga" Magnusega, kes otsustas poolakate poolele üle minna.

Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all

Oct 21, 1578

rootslased ja poolakad,kes sõlmisid omavahelise liidu.Seda hõlbustas tõik,et uus Poola kuningas Stefan Bahory ja Rootis kuningas Johan III olid mõlemad abielus Sigismund II Augusti õdedega ja olid üksteise kälimehed.21.10.1581 võitsid Rootsi-Poola ühendväed Võnnu all venelaste väge ja seejärel langes suur osa Läti alast tagasi Poola kätte,lisaks Karksi.Rootsi-Poola edasise koostöö rikkus see,et poolakad võtsid kogu sõjasaagi endale.Seetõttu jätkus nende"venelastevastane"võitlus edasipidi eraldi.

Rootslased vallutavad venelastelt Paide

Sep 1, 1581

1. a alustasid rootslased Põhja-Eestis venelaste vastu otsustavat rünnakut ja vallutasid enamiku sellest. Muuhulgas saabusid nad sügise hakul ka Paide alla, asudes seda aktiivselt piirama. Venelased panid aktiivselt vastu ja alistusid alles seejärel,kui olid oma hobused ära söönud.Paide vallutamist pidasid rootslased aga niivõrd tähtsaks, et selle auks korraldati Tallinnas pidulik tänujumalateenistus ning lasti suurtükkidest saluuti.

Rootslased vallutavad Narva

Sep 6, 1581

1. a ei suudetud vallutada Narvat ning venelaste kätte langes vangi ka Tallinna käsitööliste sõjasalga ülem Ivo Schenkenberg. 1581.a alustas prantsuse päritolu Rootsi väepealik Pontus De la Gardie aga uut pealetungi.4.03 õnnestus tal vallutada Rakvere, seejärel koondati väed Narva alla. vähem kui aasta jooksul haarasid rootslased enda kätte ka Läänemaa ja Järvamaa ning sõjategevus kandus osaliselt Ingerimaale,samuti asuti piirama Põltsamaad ja Pärnut.

Jam Zapolski vaherahu sõlmimine

Jan 15, 1582

http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2542&layer=163&lang=est#2542

Pljussa vaherahu sõlmimine

Sep 10, 1583

http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2543&layer=163&lang=est#2543