Kertu Purde

Liivimaa püüab rahu Venemaaga pikendada

1551

1. aastal läksid Liivimaa esindajad Venemaale, et pikendada vaherahu, mis oli lõppemas peatselt. Tegemis oli vaherahu lepinguga, mis sõlmiti 1531. aastal 20 aastaks. Liivimaalased lootsid, et suudavad uue rahulepingu taas 20. aastaks sõlmida, kuid lootus oli väike, sest nüüdseks valitses iseseisvalt Ivan Julm alates 1547. aastast ning ta omas üha suuremaid ambitsioone.

Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartult makse

1554

Kaupmeest huvide tõttu ei nõustunud Ivan Julm rahulepingut tegema pikemaks, kui 1. aasta. Ivan nõudis Tartu maksu tasumist ning sellest sai tema rahulepingu põhitingimus. Ivan IVarvates oli Tartu piiskopkond põline Vene maa, sest aastatel 1030-1061 oli see kuulunud Vana-Vene riigi juurde, mille eest pidid sakslased igal aastal maksu tasuma, ent sakslased polnud seda juba tükk aega teinud. Seepärast nõudis ta 50 aasta maksu kogumist ja talle maksmist.

Liivi sõda

Period: 1558 to 1583

Liivi sõjaks peetakse konflikti, mis sai alguse Ivan Julma sisse tungiga Vana-Liivimaa aladele ülemvõimu nimel.

Liivi sõja algus

Jan 22, 1558

Enne sõda levisid mitmed kuulujutud. Eriti murelik oli Hermann II, kes kord palus abi väge ja siis seejärel palus mitte vägesid koguda, sest see provotseerivat vastast. 1558 aastaks polnud veel laiaulatuslikumad ettevalmistused tehtud. 22. jaanuaril tulid Šahh-Ali juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning hakkasid rüüstama. Laastati Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Linnuseid vallutada ei üritatud, tegemist oli puhtalt rüüsteretkega.Juba veebruaris lahkuti.

Ordu vastulöögi katse

Oct 1, 1558

1. aasta sügisel toimus Liivimaa ordus oluline suuna muutus, kui ordumeistri abiliseks valiti Viljandi Gotthard Kettler, kes oli Poola-meelne.Sai võimalikuks ordu ja peapiiskop Wilhelm von Hohenzollerni koostöö, palumaks Poola-Leedult reaalset sõjalist abi, kuid paraku piirdus see vaid sõnalisega. Tema juhtimisel Prooviti Tartut tagasivallutada. Tänu Taani kuninga vahendusele õnnestus 1559. aastal saavutati pooleaastane vaherahu ning selle ajajooksul oli võimalik välisabi otsida Liivimaal.

Härgmäe lahing

Aug 2, 1560

1. augustil 1560 oli ordu maamarssali Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi kokku põrganud kuni 10 000-mehelise venelaste väega. Ordu ei teadnud ilmselt, palju venelasi neil vastas on, ja püüdis neid purustada. Peagi piirati orduväed aga sisse ja sunniti alistuma. Mitmed tähtsad ordukäsknikud hukkusid kas lahingus või viidi Venemaale vangi, kus nad sama aasta lõpus hukati. Suur hoop ordule , sest ta kaotas suure osa oma juhtkonnast: palju neid, kes tahtsid ordut säilitada.

Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule.

Jun 4, 1561

Poolakad olid tähtsamates linnustes, nt.Tallinnasse. Ei meeldinud rüütelkondadele ja eelistati Rootsit.
Pärast läbirääkimisi Rootsi uue kuninga Erik XIV-ga otsustasidki rüütelkond ja linn end tema kätte usaldada. Rootsi elas Venemaaga ka rahus ja nõnda lootsid tallinlased vahepeal soikunud Venemaa-kaubandust uuesti jätkata.
Rootsi osutus Liivimaal väga aktiivseks jõuks: 1562. aasta keskpaigaks õnnestus enda kätte saada Paide ja Pärnu.

Põhjamaade seitsmeaastane sõda

1563

1. aasta alguses oli Liivimaal tõsine konflikt Poola ja Rootsi vahel. Sõda ka Taani ja Rootsi vahel. Rootslased olid edukad.1565. aastal vallutasid Liivimaa mõisamehed Pärnu. Sõja veriseim lahing toimus aga 13.2.1567 Ruunavere veski juures, Rootslased said lüüa. Sõjapööre 1568. aastal, kui Rootsi troonile tõusis Johan III. Ta sõlmis Johan rahu Taaniga. See ei meeldinud Venemaale.Pärast Põhjamaade Seitsmeaastast sõda oli kohe puhkemas Vene-Rootsi sõda.

Magnusest saab Ivan Julma vasall

1570

Juba 1569. aastal oli Ivan Julm otsustanud sõjategevust Liivimaal taastada. Selleks oli vaja aga Liivimaa-sisest abilist. Sobis hästi Magnus.Too nõustus ja läks venemaale. Sõlmiti Magnuse ja Ivani vahel leping, hertsogist sai tsaari vasall ja "Liivimaa kuningas".Magnuse ja Ivan Julma koostöö tõi Saaremaale ja Taanile ka otsest kasu, hoidis venelaste sõjategevuse sealt kuni 1570. aastani eemal ja sinna põgenenud kaupmehed ja teised jõukad tegelased edendasid selle majandust.

Võnno lahing

Oct 21, 1578

1. aastaks oli venelaste käes kogu Mandri-Eesti peale Tallinna ja Läti kuni Riiani.Suur edu oli nõudnud suuri ohvreid ning edasiseks sõjaks ei jätkunud venelastel enam ressursse. Seda kasutasid ära rootslased ja poolakad, kes sõlmisid liidu.
2. oktoobril 1581 võitsid Rootsi-Poola ühendväed Võnnu all venelaste väge ning seejärel langes suur osa Läti alast tagasi Poola kätte, lisaks sellele ka Karksi. Rootsi-Poola edasise koostöö rikkus aga see, et poolakad võtsid kogu sõjasaagi endale.

Jam Zapolski vaherahu sõlmimine

Jan 15, 1582

Poola väed olid alates 1578. aasta lõpust venelastelt tagasi vallutanud Läti ala. 1581. aastal õnnestus kuningas Stefan Bathoryl vallutada Velikije Luki, seejärel asuti piirama Pihkvat.
Venelased ja poolakad sõlmisid 1582. aasta alguses Pihkvamaal Jam Zapolski vaherahu, millega ka Eesti alal linnused langesid poolakate kätte.
Rootsi-Poola valduste eraldusjoon hakkas jooksma läbi Eesti, Hiljem nim. kubermangupiiriks, mis jäi kuni 1917. aastani.

Pljussa vaherahu sõlmimine

Aug 10, 1583

Pärast sõjategevuse lõppu Eestis 1582. aastal jätkasid rootslased võitlusi Ingerimaal. 1583. aastal sõlmiti Venemaaga Pljussa vaherahu, millega lisaks Eestimaale läks rootslaste kätte ka Ingerimaa.1595. aastal pidid nad sellest taas loobuma.
Pljussa vaherahu loetakse Liivi sõja lõpuks, sest seejärel ei suutnud venelased pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida ning Rootsi ja Poola vahel valitses esimestel aastatel rahu.