Eesti ajalugu 2 kurs

Vene-Liivimaa sõda (1558–83)

Jan 22, 1558

Liivi sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Kihelkond laastati. 22. jaanuaril 1558 tungis Vene vägi põhjas Vaivara kihelkonna ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda. Vene vägi tungis põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestis 3 nädalat.

Eesti Ajalugu 2 kurs - Vene-Liivimaa sõjast

Period: Jan 22, 1558 to Jan 22, 1905

Vene-Liivi sõda

Period: Jan 22, 1558 to Aug 10, 1583

Tavapäraselt loetakse Vene-Liivi sõja aega Liivi sõja alguseks. Kui Liivi sõja näol on pigem tegu koondnimetusega Moskva tsaari Ivan IV valitsusajal eri jõudude vahel aset leidnud sõdadele Liivimaa pinnal, siis Vene-Liivi sõjas osales vaid kaks mainitud vastast. Vene-Liivi sõda võib vaadelda ka kui kujunevate Läänemere-äärsete territoriaalriikide omavahelise võimuvõitluse esimest faasi, kus peakannatajaks oli Vana-Liivimaa. Vene-Liivi sõda võib lugeda võimuvõitluse sissejuhatuseks, mille käigus

Venelased vallutasid Narva.

May 16, 1558

Venelased vallutasid Vasknarva.

Jun 6, 1558

Venelased vallutasid Tartu.

Jul 18, 1558

Sügisel ostis Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopi valdused oma vennale hertsog Magnusele.

Sep 1, 1559

Sügisel ostis Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopi valdused oma vennale hertsog Magnusele.

Härgmäe lahing, Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotati venelastele.

Aug 2, 1560

Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotati venelastele.

Venelased vallutasid Viljandi; sügisel algas Harjus talupoegade mäss, see levis Viru- ja Läänemaale; aasta lõpus paigutati ordu kutsel mitmesse Eesti linnusesse Poola väeosad.

Aug 21, 1560

Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond koos Tallinna linnaga andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le.

Period: Jun 4, 1561 to Jun 6, 1561

Viimased Vana-Liivimaa alad, sh Lõuna- ja Kesk-Eesti, alistusid Poola kuningale Zygmunt II Augustile.

Nov 28, 1561

Rootsi esimesed valdused Eestis

Dec 24, 1561

Juba muistse vabadusvõitluse ajal olid rootslased üritanud Eestis kanda kinnitada, kuid nende 1220. aasta avantüür Läänemaal löödi eestlaste poolt tagasi. Järgmine katse võtta osa Eestis toimuvatest sündmustest oli Jüriöö ülestõusu ajal 1343. aastal, mil eestlaste poolt appi kutsutud Rootsi väed Soomest küll Tallinna alla jõudsid, ent pöördusid siiski niisama tagasi, kuna soodne hetk võitlusesse sekkumiseks oli möödunud.
pildil: Rootsi kuningas Erik XIV

Kuressaare sai linna õigused.

Jan 1, 1563

Venemaast sõltuv Magnuse vasallkuningriik Eesti alal.

Period: Jan 1, 1570 to Jan 1, 1578

Venelased piirasid Magnuse juhatusel Tallinna.

Period: Aug 1, 1570 to Apr 16, 1571

Koluvere lahing; Rootsi väepealik Clas Tott võitis venelasi ja sundis nad Läänemaalt lahkuma.

Period: Jan 23, 1573 to Mar 13, 1573

Venelaste vastu tegutses Ivo Schenkenbergi juhitud talumeeste lipkond - „Hannibali rahvas”.

Period: Jul 1, 1576 to Jul 1, 1579

Venelased piirasid teist korda Tallinna. 1577, 23. jaanuar – 15. märts

Jan 23, 1577

Nälg Eestis.

Jan 1, 1578

Katk Eestis.

Jan 1, 1580

Rootslased vallutasid venelastelt Narva.

Nov 6, 1581

Kolme kuninga aeg

Aug 10, 1583

Rootsi Põhja-Eestit hakati nimetama Eestimaa hertsogkonnaks. Kohalikule aadlile jäid alles kõik senised õigused, kes säilitas sellega ka suure mõjuvõimu. Kuigi Eestisse asus ka rootsi aadlikke, jäid aadli hulgas siiski domineerima sakslased. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mida juhtis aadli maapäev. Maapäevast võtsid osa kõigi nelja maakonna - Harjumaa, Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa - mõisaomanikud.
pildil: Poola kuningas Stefan Batory

Tartus avati jesuiitidele gümnaasiumi tasemega kolleegium.

Aug 11, 1583

Rootsi, Poola ja Taani võimu all

Period: Aug 11, 1583 to Sep 16, 1629

Valga sai linna õigused.

Jan 1, 1584

Pljussa vaherahu pikendati 1590. a-ni.

Apr 26, 1585

Vene-Rootsi sõda./ Kahekümneviieaastane sõda

Period: Jan 18, 1590 to Jan 1, 1595

1. sajandi viimasel kümnel oli poliitiline olukord Põhja-Euroopas muutunud, Poola-Leedu troonile oli 1587. aastast tõusnud Rootsi kuninga Johan III poeg Zygmunt III Waza ning kuigi Rzeczpospolita oli sõlminud Moskva tsaaririigiga 15-aastase vaherahu. ei olnud välistatud nende sõjaline liit Moskva tsaaririigi vastu. Algselt püüdis Moskva tsaar taastada Liivi sõja eelseid valdusi läbirääkimiste teel kuningas Johan III-ga.

Katk Eestis.

Jan 1, 1591

Täyssinä rahu; Rootsi loovutas Ingerimaa Venemaale.

May 5, 1595

Poola-Rootsi sõda ja Altmargi vaherahu

Jan 1, 1600

Kuna ei Poola ega Rootsi polnud olukorraga Eesti- ja Liivimaal lõplikult rahul, siis algas 1600. aastal võitlus uuesti. Rindejoon käis Riiast Paideni ja kumbki pool otsustavat edu ei saavutanud. Sõjaga kaasnes näljahäda, mis räsis enim talupoegi. Mõneks ajaks jäi sõjategevus Eestis soiku, sest nii Poola kui Rootsi keskendusid vallutussõjale Venemaa vastu. Rootsi uus kuningas Gustav II Adolf sõlmis 1611.
pildil: Rootsi kuningas Gustav II Adolf

Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast.

Period: Mar 1, 1600 to Apr 1, 1629

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611. Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja osana. Sõja tähtsamad lahingud toimusid Liivi- ja Eestimaa pinnal. 11 aastat väldanud kurnav ja verine sõjategevus ei toonud endaga kaasa jõuvahekordade muutumist piirkonnas.

Avaldati nõidade äratundmise juhend.

Jan 1, 1626

Protestantliku kiriku väärusu vastase võitlusega käisid kaasas nõiaprotsessid. Sageli mõisteti süüdi aktiivseid ja andekaid inimesi, näiteks rahvaarste. Inimene võidi kohtu ette anda ka lihtsalt salakaebuste alusel. 1626. aastal andis kindralsuperintendent Samson välja juhendi nõidade äratundmiseks ja nendega ümberkäimiseks. See „nõidade välimääraja" hoogustas nõiaprotsesse. Protsessidel kasutati kõigepealt veeproovi, et selgitada välja, kas inimene on nõid või mitte.
pildil: veeproov

Asutati esimene Eesti klaasikoda (Hüti klaasikoda Hiiumaal, tegutses a-ni 1664).

Apr 26, 1628

Uus halduskorraldus

Jan 1, 1629

Juba Liivi sõja lõpust Rootsi käes olevast alast sai Eestimaa kubermang. Sinna kuulusid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Poola käest juurde vallutatud aladest moodustati Liivimaa kubermang, mis koosnes Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu (läti Cēsis) maakonnast. 1645. aastast Rootsile kuulunud Saaremaa kuulus Liivimaa kubermangu, ent säilitas võrreldes teiste maakondadega eriseisundi: seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem.
pildil: Eestimaa kubermangu vapp

Linnad ja kaubandus

Jan 1, 1629

XVII sajandil suutsid Eestis rahvusvahelise kaubandusega jätkata ainult sadamalinnad. Euroopa ja Venemaa vahelised kaubateed olid muutunud ja peamisteks saanud kauplemine merd mööda Arhangelski ja Valge mere kaudu ning, küll vähemal määral, Narva ja Soome lahe kaudu. Maismaatee viis Pihkvast Vastseliina ja Aluliina (läti Alūksne, saksa Marienburg) kaudu Riiga. Eesti linnadele tähendas see seda, et kõige soodsamasse olukorda sattus Narva, ka Tallinn säilitas oma koha.
pildil:Narva raekoja plats

Rootsi aeg (1629–1710)

Period: Jan 1, 1629 to Jan 1, 1710

Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks.
Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos.

Tartus asutati Eesti esimene gümnaasium.

May 5, 1630

Tartu gümnaasium, Eesti esimene luteri usu gümnaasium. Asutati Rootsi võimu ajal 1630 Tartus, paiknes endises jesuiitide gümnaasiumi hoones. Õppetöö oli ladinakeelne. Õppekavva kuulusid seitsme vaba kunsti (artes liberales) ained, klassikalised keeled, teoloogia, õigusteadus ja arstiteadus. 1632 muudeti Tartu gümnaasium Tartu ülikooliks. 1631–32 tegutses Tartu gümnaasiumi ja 1632–38 ülikooli juures Tartu triviaalkool.

Tartus asutati Eesti esimene trükikoda; asutati Tallinna gümnaasium (Eesti vanim keskkool, nüüd Gustav Adolfi gümnaasium).

Feb 16, 1631

Gustav Adolfi Gümnaasium (akronüümina GAG) on üldhariduskool Tallinnas, Eesti vanim tegutsev kool, asutatud 16. veebruaril 1631. aastal. Kooli põhiruumid paiknesid varem endise Miikaeli kloostri läänetiivas, aga 1990. aastal läks kooli käsutusse ka kloostri idatiib. Võimlahoone teisel pool Suur-Kloostri tänavat valmis 1912.

Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).

Period: May 5, 1632 to May 5, 1656

Taani-Rootsi sõda.

Period: Jun 5, 1643 to Jun 5, 1645

Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643–1645 peeti Taani ja Rootsi vahel Torstensoni sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu endise Vana-Liivimaa eestlaste maa läinud Rootsi riigile.

Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile.

Jan 1, 1645

Brömsebro rahu
kaardile
1645
Järjekordses sõjas Taaniga aastatel 1643-1645 sai Rootsi võidu ning kaotaja pidi Lõuna-Rootsis tollasel Taani-Rootsi piiril asunud Brömsebros sõlmitud rahu tingimuste järgi loovutama Rootsile muuhulgas ka Saaremaa. Eestis algas Rootsi aeg.
pildil: Rootsi riigikantsler krahv Axel Oxenstierna af Södermöre

Algas Vene-Rotsi sõda

Jan 1, 1656

Venemaa, Poola ega Taani polnud rahul Rootsi ülemvõimuga Balti provintsides ega Ingerimaal. Lisaks sellele hõivas Rootsi kuningas Karl X Gustav 1655. aastal Kuramaa, Leedu, Ida-Preisimaa ja suure osa Poolast. Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš hakkas sama aasta sügistalvel salaja tegema ettevalmistusi Rootsile Baltikumis ja Ingerimaal kallale tungimiseks.
pildil: Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš

Vaherahu Vallisaarel

Dec 20, 1658

Rahuläbirääkimised Venemaa ja Rootsi vahel algasid juba 1658. aasta kevadel, kui venelased Ingerimaad rüüstasid. Sellega lootsid nad rootslasi suuremale järeleandmisele mõjutada. Maikuus sõlmitigi poolte vahel vaherahu, kuid püsivama rahulepinguni jõudmiseks läks veel aega. Vallisaare vaherahuga jäid Eestis ja Lätis vallutatud alad kolmeks aastaks Venemaa kätte. Rohkem sõjategevust Vene-Rootsi sõjas aga ei toimunudki.

Oliva rahu

Apr 23, 1660

1. aastal sõlmis Rootsi Preisimaal Oliva (Oliwa) kloostris rahulepingu Poola-Leedu ja Brandenburgi ning Austriaga, millega Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar. Poola kuningas loobus Oliva rahuga lõplikult Rootsi trooni taotlemisest ja pretentsioonidest Liivimaale. pildil: Oliva kloostrikirik

Kärde rahu - Vene-Rootsi sõja lõpp

Jul 1, 1661

Kui Rootsi oli edukalt lahendanud vastasseisud teiste Läänemere-äärsete riikidega ja sõlminud 1660. aastal Oliva rahu, ähvardas ta rünnata Venemaad. See sundis Venemaad sõlmima järgmisel, 1661. aastal Rootsiga Kärde rahu, mille järgi Venemaa loobus kõigist vallutustest Eesti- ja Liivimaal. 1660.-1661. aasta lepingud tähistasid Rootsi suurriigi tippaega.
pildil: Kärde rahumajake

Pärisorjuse kinnitamine Liivimaal

Jan 1, 1668

Pärisorjuse Liivimaal kinnitas kindralkuberner Clas Totti maapolitseikorraldus 1668. aastast. Siiani oli Rootsi aeg talupoegade olukorda pigem halvendanud, sest mõisapõllud suurenesid ning koos nendega kasvasid talupoegade teokoormised. Koormisi aga määras mõisnik oma tahte järgi.
pildil: Liivimaa kindralkuberner krahv Clas Tott

Karl XI hakkas iseseisvalt valitsema.

Jan 1, 1672

1. aastal nelja-aastasena trooni pärinud Karl XI oli 1672. aastal valmis hakkama ise riiki juhtima. Päranduseks saadud tühja riigikassat otsustas ta täitma hakata reduktsiooni abil - taasriigistades erakätesse antud maavaldusi. pildil: Rootsi kuningas Karl XI

Esimene ajaleht Eestis

Jan 1, 1675

Saksakeelse nädalalehe „Ordinari Freytags Post-Zeitungi" ilmuma hakkamine tähistas ajakirjanduse algust Eestis.

Johann Fischer kindralsuperintendendiks

Jan 1, 1675

Johann Fischer oli nimekaim rootsiaegne Liivimaa superintendent. Ta edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas Liivimaa kirikuorganisatsiooni.
pildil: Tartu Jaani kirik

Reduktsioon laienes Baltimaadele

Jan 1, 1680

Balti aadlile säärane samm ei meeldinud ja nad pidasid seda oma õiguste ja majanduslike huvide kahjustamiseks. Balti rüütelkonnad teatasid, et aadlisse puutuvaid seadusi võivad Eesti- ja Liivimaal kehtestada ainult kohalikud maapäevad ning et Rootsi riigipäeva otsused pole neile siduvad.
pildil: Rootsi rüütelkonnahoone Stokholmis, kus käis koos Rootsi riigipäev

Karl XI sai reduktsioonivolitused

Jan 1, 1682

Kuningavõimu kahtlusealla seadabalti aadel eisaanud ja reduktsioonile vastuseismine muutus märksa raskemaks.Esialgu puudutas reduktsioonainultneidmaavaldusi,mille Rootsi riik ise oli aadlile andnud. Palju oli selliseid mõisaid Liivimaal ning seal moodustus ka Rootsi vastu tugevam opositsioon. Karl XI reageeris sellele vastuseisule aga nõudega redutseerida ka enne Rootsi võimu välja antud maad. Nõnda redutseeriti Liivimaal80%mõisatest,Eestimaal54%ning Saaremaal30%.
pildil:Liivimaa kubermangu vapp

Forseliuse seminari asutamine

Jan 1, 1684

Luterlusega käis kaasas soov ja vajadus anda rahvale haridust.Esialgu pidid maalapsi lugema õpetama kirikuõpetaja abilised köstrid.Neidoli aga vähejanende haridus oli kehv.Seetõttu tekkis vajadus hakata välja õpetama koolmeistreid.Ettevõtmise eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. Forselius sündis Harjumaal Soomest pärit rootsi pastori pojana.Pere oli talupojasõbralik ja Forselius oskas ka eesti ja saksa keelt.Hariduse sai Forselius Tallinna gümnaasiumis ning väheke ka Saksamaal ülikoolis.

Esimene piiblikonverents

Jan 1, 1686

Piiblikonverentsidel jätkusid vaidlused eesti keele kirjaviisi üle, kuid üksmeelt ei saavutatud ei Liepas ega ka teisel piiblikonverentsil Pilistveres 1687. aastal. Neid kogunemisi võib pidada esimesteks eesti keele konverentsideks.
pildil: Pilistvere kirik

Vastne testament

Jan 1, 1686

Kuna ühtses kirjaviisis kokku leppida ei suudetud, jäi piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ilmumata. Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian aga tõlkisid lõunaeesti keelde uue testamendi, mis ilmus 1686. aastal. See oli esimene üleni eestikeelne raamat.
Käsikirjaliselt jõuti Rootsi ajal veel valmis ka vana testamendi tõlge ning uue testamendi põhjaeestikeelne versioon, kuid need jäid Põhjasõja tõttu trükkimata.
pildil: 1686. aasta vastse testamendi tiitelleht

Kihelkonnakoolid Liivimaal

Jan 1, 1687

Mõisnike seas oli talurahvakoolidele teatav vastuseis ning koolide rajamine oli visa edenema. Õppetöö siiski hakkas toimuma, esialgu mõnes rehetoas, ent Liivimaa Eesti alal olid varsti koolid enamikus kihelkondades olemas.
Suur osa lugemaõppimisel jäi siiski kodude kanda. Koolides hakkasid käima eeskätt need, keda kodus ei suudetud lugema õpetada. XVII sajandi lõpuks oli eestlaste lugemisoskus päris kõrge.
pildil: 1694. aastal välja antud aabitsa illustratsioon

Tartu ülikooli taasavamine

Jan 1, 1690

Taasavatud ülikool töötas Tartus 1699. aastani ja kolis siis Pärnusse. Pärnus soodustati ülikooli tegevust igati ja selle töö kestis ka Põhjasõja ajal.
pildil on Tartu Ülikooli esimene pitsat.

Vana kirjaviis

Jan 1, 1693

Johann Hornung koostas oma ladinakeelse grammatika piiblikonverentside vaidluste põhjal. Ta kasutas nii saksa kui foneetilise kirjutusviisi pooldajate ideid ning koostas põhjaeesti õigekirja reeglid. Kokkuvõttes asendasid need Stahli õigekirja ning jäid püsima XIX sajandi keskpaigani. Tänapäeval nimetatakse seda kirjaviisi vanaks kirjaviisiks.

Johann Reinhold von Patkuli kohtuasi

Jan 1, 1694

Reduktsiooni pärast riigivõimu peale pahased aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks sai maanõunik Johann Reinhold von Patkul. 1694. aastal anti ta koos oma kaaslastega Stokholmis erakorralise kohtu alla süüdistatuna kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ning mässulises tegevuses. Patkul mõisteti surma ja tema varandus pidi konfiskeeritama, ent tal õnnestus Rootsist välismaale põgeneda.
pildil: Johann Reinhold von Patkul

Suur nälg

Jan 1, 1695

Ikaldus algas 1694. aastal, kui ilm ei soosinud viljakasvatust. Järgmisel suvel oli asi hullem, sest sadas vihma ja oli väga jahe. Ei valminud rukis ega saanud teha heina. Sügisel tuli otsa veel varane külm, mis hävitas suvivilja.
pildil: O. Kangilaski "Leiva jagamine nälgivatele lastele"

Põhjasõja algus ja Narva lahing kaardile

Nov 19, 1700

Läänemerel võimutsev Rootsi suurriik oli pinnuks silmas pea kõigile teistele piirkonna riikidele.Rootsi vaenlaste Venemaa ja Poola tugevnemine ning Rootsi enda ja tema liitlaste nõrgenemine XVII sajandi lõpul lõi soodsa olukorra sõja puhkemiseks.Rootsi oli 1697. aastal kaotanud oma tugeva kuninga Karl XI ning troonile oli tõusnud kõigest viieteistkümneaastane Karl XII.
pildil: Alexander von Kotzebue maal Narva lahingust

Rootslaste kaotuste jada algus Eestis

Jan 1, 1701

Kuningaväe lahkumise järel jäi Eestit kaitsma ainult vähesed garnisonid ja väike välivägi. Venelased olid aga kogunud lisajõude ning tungisid üle piiri. Järgnevatel aastatel vallutati idapoolne Eesti ning 1704. aastal langesid Tartu ja Narva.
pildil: Vene tsaar Peeter I Jean-Marc Nattier maalil

Tartu hävitamine

Jan 1, 1708

Kuna venelased kartsid Rootsi vägede tagasitulekut ega pidanud vallutatud alasid veel päris omaks, lubasid nad endale Eestis mõttetut hävitustööd. Kõige rohkem kannatas Tartu linn, mis purustati lakkamatu suurtükitule all ning mille kodanikud kõik Venemaale küüditati. Küüditati ka narvalased. Tartu hävitamine oli masendav sündmus, mille jäädvustas oma nn. nutulaulus esimeseks eesti luuletajaks peetud Puhja köster Käsu Hans.

Rootslased said venelastelt Poltaava lahingus lüüa.

Jun 27, 1709

Lesnaja lahingus lüüa. 1709. aasta mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel. Rootslased tungisid Poltava lahingus Carl Gustav Rehnskiöldi juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad.
Pildil on Lahingutegevus Põhjasõjas Läänemere piirkonnas, aastatel 1709–1721

Rootsi võimu lõpp. Liivi- ja Eestimaa kapituleerusid.

Jan 1, 1710

Rootsi peaväe purustamisega oli Peeter I kindlustanud endale ülemvõimu Rootsi Balti provintsides. Suure Vene väe ees kapituleerusid 1710. aastal kõik veel vallutamata Liivi- ja Eestimaa linnad, lõpetades Tallinnaga, mille lähedal Harku mõisas kirjutati alla kapitulatsioonile.
pildil: Rootsi kuningas Karl XII pärast Poltaava lahingut Gustaf Cederströmi maalil

Põhjasõja lõpp - Eesti ühendamine Venemaaga

Jan 1, 1721

Pärast seda, kui 1710. aastal olid Eesti- ja Liivimaa venelaste kätte langenud, kulges sõda Rootsi jaoks üha halvemini. 1721. aastal oli ta sunnitud kaotust tunnistama ja loovutas oma Balti kubermangud Uusikaupunki (Nystadi) rahuga Venemaale. Sellega algas Eestis ametlikult Vene aeg, mis kestis kuni 1918. aasta alguseni.

Uusikaupunki rahu

Jan 1, 1721

Pärast Rootsi maavägede kaotust kestis Põhjasõda edasi veel Rootsi laevastiku toel, mis isegi veel pärast Karl XII langemist Norras 1718. aastal püüdis Venemaa vastu võitlust jätkata.
Eesti- ja Liivimaal ei saanud enam mingist vastupanust juttugi olla. Maa oli laastatud. 1710.-1711. aastal suri katku üle poole seni eluga pääsenud talurahvast. Tallinna linn kaotas katkule kolmveerand elanikest.
pildil: Uusikaupunki vana kirik

Vene aja algus Eestis

Jan 1, 1722

On võimalik, et Põhjasõda laastas Eestit rohkem kui mistahes muu sõda ajaloos. Elanikkonna suuruseks pärast sõjategevuse lõppu on hinnatud 120-140 000 inimest, seega vähem kui XIII sajandi algul. Sõjateegvusest tunduvalt hullemini laastas elanikkonda aga ilmselt katk. Balti erikord. Venemaa ei saanud kindel olla vallutatud alade kestvamas püsimajäämises, sest Rootsi lüüasaamine ei olnud nii ränk ja soov siin valitseda oli endiselt ka rootslastel alles.

Vene võimu poolsed ümberkorraldused Katariina II ja Aleksander I ajal

Dec 24, 1762

1. aasta järel asus võimule saanud Katariina II Venemaa eluolu, eriti valitsemiskorraldust valgustatud absolutismi vaimus ümber korraldama. Tema muudatused puudutasid peagi ka Baltikumi, kus aastatel 1783-96 kehtis asehalduskord: maa oli jagatud asehaldurkondadeks, mis jagunesid linnade järgi jagatud maakondadeks (nii loodi näiteks Võrumaa). Püüti parandada ka talupoegade olukorda, kuid radikaalsemad muudatused selles osas põrkasid aadli vastuseisule.

Tartu suurpõleng.

Jun 25, 1775

Kuna Põhjasõjas suur osa Tartust rüüstati ja lasti õhku, eeslinnad põletati ning linnakodanikud küüditati Venemaale, käis sõjas hävitatud kivimajade taastamine linnarahval üle jõu, nende asemele ehitati arvukalt tuleohtlikke õlg- või laudkatustega puumaju. Nii kimbutasidki 18. sajandi teisel poolel Tartu linna tulekahjud, suuremad neist leidsid aset 1755., 1763. ja 1775. aastal.

Kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir.

Jan 1, 1782

1. aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem viidi läbi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Katariina võim oli nii kindel, et mingit kõneväärset Balti aadlike opositsiooni ei tekkinud. Reformi tulemuseks oli nn asehalduskord, sest sel ajal esindas Baltimaades riigivõimu Riias resideeriv asehaldur ehk asevalitseja. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus.

Võru linna asutamine.

Oct 16, 1784

Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Esialgu juhtis linna politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen.

Rootsi-Vene sõda.

Jan 1, 1788

Georg Ludwig sündis Halinga, Lehtse, Meremõisa ja Jõgisoo mõisniku Magnus Wilhelm Pilar von Pilchau ja Katharina Helena von Tausase pojana. Georg Ludwig Pilar von Pilchau astus Venemaa keisririigi sõjaväeteenistusse alamporutšikuna suurtükiväkke 5. mail 1780. aastal Bombariiripolku. 1785. aasta 13. mail ülendati ta alamporutšikuks ja viidi üle Narva jalaväepolku, 18. märtsil 1788. aastal viidi ta üle teenistust jätkama Viiburi jalaväepolku.

Paul I (1796–1801) püü- dis teha kõike teisiti kui tema võimukas ema ja taastas Balti aadli privileegid.

Jan 1, 1796

Asehalduskorrale ei olnud siiski pikka iga antud. Katariina
surma järel troonile tõusnud Paul I (1796–1801) püü-
dis teha kõike teisiti kui tema võimukas ema ja taastas Balti
aadli privileegid. Nii nagu sadakond aastat tagasi, pääsesid
Balti rüütelkonnad ehmatusega, misjärel sisuline iseseisvus
oma maa asjade ajamisel taastus.

Aleksander II reformid, rahvuslik ärkamisaeg ja venestamine

Jan 1, 1860

Aleksander II valitsusaja üheks oluliseks sammuks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866, sellega vabaneti mõisnike kontrolli ja eestkoste alt. Juba varem oli uute talurahvaseadustega oluliselt hõlbustatud talude päriseksostmist kuigi seadused tekitasid ka vastuolusid ja isegi vastuhakke, millest kõige tuntum oli Mahtra sõda 1858. aastal. Aleksander II aja üheks olulisemaks seadusemuudatuseks oli aga ka uus passiseadus..

Rahvusliku liikumise elavnemine, 1905. aasta revolutsioon ja Esimene maailmasõda

Jan 1, 1896

1. sajandi viimastel aastatel hakkas Eesti rahvuslik liikumine taas elavnema. Tartus toimus nn "Tartu renessanss", mille taga olid uue põlvkonna rahvuslased Villem Reiman ja Jaan Tõnisson. "Postimees" alustas taas rahvusliku vaimsuse hoidmist, kirjutades rahvusaadetest ja eestlasi puudutavatest probleemidest. 1901. aastal... Loe edasi