Liivi sõda (1558-1583)

Liivimaalaste vaherahu läbirääkimised Venemaaga

1551

1. aastal siirdusid Liivimaa saadikud Venemaale, et pikendada Wolter von Plettenbergi ajal 1531. aastal sõlmitud vaherahu. Liivimaalased lootsid, et suudavad uue rahu sama pika aja peale sõlmida. See plaan ei läinud läbi, sest Venemaa oli 20 aasta jooksul oluliselt tugevnenud. Tsaar Ivan Julm leidis, et Liivimaal polnud Venemaa ülimuslikkust piisavalt selgelt rõhutatud. Rahu pikendamise vastu olid ka Venemaa kaupmehed, kes tahtsid endale Liivimaal laiemaid kaubandusprivileege.

Venemaa nõuab Tartu maksu

1554

1. aastal siirdusid Liivimaa saadikud järjekordsetele vaherahu läbirääkimistele Venemaale. Venemaal oli võimu enda kätte koondanud Ivan IV. Tsaar tahtis, et liivlased maksaksid 15. sajandil sõlmitud makselepingu alusel lepitud Tartu maksu. Ta nõudis viimase 50 aasta maksu kogumist, mis tema sõnadejärgi oli liivlastel tasumata. Liivimaa saadikud nõustusid maksu tasuma peale neile suunatud ähvardusi. 1555. aastal kinnitati 15 aastaks sõlmitud vaherahu, milles kajastus Tartu maksu nõue.

Liivimaal toimub koadjuutorivaenus

1556

Riia peapiiskop Wihelm sõlmis tihedad sidemed Preisimaa hertsogi Albrechtiga, kes otsis talle välja sobiva koadjuutori. Selleks sai Mecklenburgi hertsogi noorem vend Christoph. Tekkis Mecklenburgi-Preisimaa-Riia ja Poola liit, mis oli pinnuks silmas ordule ja teistele Liivimaa jõududele.
1556. aasta suvel puhkes Vana-Liivimaa viimane kodusõda, mille käigus vangistati Wilhelm ja tema koadjuutor.
1557. aasta sügisel sõlmiti Posvoli leping, mille alusel lubati Wilhelm uuesti võimule.

Läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel

1557

1. aasta detsembris saabusid Liivimaa saadikud uuesti Venemaale, sooviga tsaari viha vaigistada ja vaherahu kinnitada. Nad lootsid Tartu maksu maksmisest pääseda või selle maksmisega venitada. Tsaar kuuldes, et saadikutel raha kaasas ei ole, keeldus läbirääkimistest. Samuti keelas tsaar Moskva kaupmeestel liivimaalastele raha laenata. Ivan IV otsustas sõja alustamise kasuks ja vangistas Liivimaa saadikud, et need ei saaks teisi hoiatada

Liivi sõja algus

Jan 22, 1558

1. jaanuaril ületasid endise Kaasani khaani Šigalei juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa, mis ei olnud sõjaks ettevalmistusi teinud. Venelaste ja tatarlaste väesalga rüüstasid peamiselt Tartu piiskopkonda ja Virumaad, vallutamata ühtegi kindlust. Veebruaris pöördusid väesalgad tagasi kodumaale.
2. aastal märtsis-aprillis püüdsid liivimaalased Tartu maksu raha kokku saada, kuid see üritus ebaõnnestus.

Narva langeb Ivan IV mõjuvõimu alla

May 12, 1558

1. aasta aprillis pommitasid venelased Narvat, väites, et linnast on Ivangorodi linnust tulistatud. Pommitamisest tekkinude kahjude tõttu saadeti Venemaale saatkond, kes püüdis vaherahu taastada. Tsaar nõudis Narva kaupmeestelt alistumist ja lubas linnal säilitada laialdased privileegid.
2. mail süttis Narva hooletult tulega ümberkäimise tõtu põlema. Ivangorodis olevad venelased kasutasid juhust ära ja tungisid Narvasse. Linlased ja ordulinnus ei suutnud vastupanu osutada ja alistusid.

Tartu langeb Vene võimu alla

Jul 18, 1558

Vene väesalgad tungisid 1558. aasta juuni alguses Tartu piiskopkonda ning piirasid Vastseliina linnust, mis alistus pärast kolme nädalat. Venelased vallutasid ka Emajõel paikneva Uus- ja Vana-Kastre linnused.
Venelaste väesalgad jõudsid juuli alguses Tartu alla. Linn alistus kümme päeva pärast piiramise algust ja pommitamist. Tsaari käsul küüditati Tartust piiskop Hermann II ja mitmed tähtsad piiskopkonna tegelased.
Venelaste kätte langes kogu Tartu piiskopkond ja Virumaa.

Paide piiramine

Aug 8, 1558

1. augustil 1558 asusid venelased linnust piirama. Järva foogt, kes Paidest enamiku varaga algselt Tallinnasse pages, tuli linnusesse tagasi ja otsustas mitte alistuda. Tänu kohaliku poisi Hans Bare teenäitamisele õnnestus venelastel vallutada Paide linn. Linnuse vallutamine väesalgal ei õnnestunud, sest neil ei olnud kaasas suurtükke. Venelased olid sunnitud linnast lahkuma, sest foogt asi neid linnusest püsside ja suurtükkidega tulistada. Piiramise lõppedes lahkus Järva foogt oma ametist.

Liivimaa ordu vastulöök

Oct 1, 1558

1. aastal sügisel valiti Liivimaa ordu koadjuutoriks Viljandi komtuur Gotthard Kettler. Kettler otsustas proovida osa vene väesalgale kaotatud maadest tagasi saada. Peamine eesmärk oli Tartu tagasivallutamine. Orduväed saabusid Rõngu linnuse alla, mis õnnestus tagasi vallutada. Edasi siirduti Laiuse linnuse alla, sest Tartu piiramiseks puudusid jõud. Kettler sai haavata ja lõpetas sõjalised aktsioonid.
2. aasta aprillis saavutati Taani kuninga vahendusel pooleaastane vaherahu.

Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad

May 13, 1559

1. aastal müüs Saaremaa ja Kuramaa piiskop Johann von Münchhausen oma valdused Taani kuningale. 1559. aastal sai nende valduste valitsejaks hertsog Magnus.
2. aastal saabus Magnus Saaremaale ja 13. mail sa temast Saaremaa peapiiskop. 1560. aastal ostis ta ka Tallinna piiskopkonna.
3. aasta augustis algasid venelaste rüüsteretked Läänemaale. Magnus ei suutnud oma valduseid kaitsta ja kaotas liivimaalaste usalduse. 1562-1566. aastal valitses Magnuse eest Frederik II kuninglik asehaldur.

Ordu ja peapiiskop lähevad Poola-Leedu kaitse alla

Aug 31, 1559

1. aastal otsustasid Poola-meelne ordumeister Gotthard Kettler ja Riia peapiiskop Wilhelm paluda abi Poola-Leedult kuningalt Sigismund II augusti käest ja vajadusel minna tema kaitse alla.
2. augustil 1559. aastal sõlmis Sigismund kaitselepingu orduga ja 15. septembril peapiiskopiga, millega andsid valitsejad end kuninga käsutusse, samamoodi nagu Väina jõe äärsed linnused.

Liivimaalaste viimane vastulöök

Oct 1, 1559

1. aasta oktoobris püüdsid liivimaalased haarata sõjas initsiatiivi, kui väed ordumeister Kettleri ja Riia peapiiskopi koadjuutori juhtimisel siirdusid Tartu piisopkonna alale. Tartu piiramiseni ei jõutud, sest Kettler ja Christoph läksid omavahel tülli. Sellega liivimaalaste ründeüritus lõppes.

Härgmäe lahing

Aug 2, 1560

1. aasta veebruaris alustasid venelased uuesti pealetungi. Neil õnnetsus vallutada ordu idapiiri tähtsaim Aluliina ehk Aluksne linnus. Siis hakati koguma vägesid Viljandi vallutamiseks. Ordu sekkumist takistas tüli hertsog Magnusega.
2. augustil 1560. aastal põrkas maamarssali Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi kokku 10 000-mehelise venelaste väega. Orduväed sunniti alistuma. Mitmed tähtsad ordukäsknikud hukkusid lahingus või viidi Venemaale vangi, kus nad hukati.

Viljandi langemine

Aug 21, 1560

Augusti alguses jõudis vene vägi, mis oli väidedavalt 40 000 meest, Viljandi ordulinnuse alla, kus oli kohapeal 300 palgasõdurit, 150-meheline linna lipkond ja 50 põgenikku.
11. augustil algas linna pommitamine, mille käigus langes enamus linnast tuleroaks, varises kokku osa linnusemüürist.
Linnus langes venelaste kätte, kui palgasõdurid otsustasid mässama hakata ja lahkusid linnusest.
Ordumeister Wilhelm Fürstenberg vangistati ja viidi Venemaale, kus ta 1568. aastal suri.

Paide piiramine II

Sep 1, 1560

1. aasta juulis jõudsid Vene väed Paide alla. Esimesel piiramiskatsel tulemust ei olnud. Venelased ilmusid uuesti septembris linna alla kaasas suured piiramissuurtükid. Piiramine kestis viis nädalat, mille jooksul õnnestus venelastel lõhkuda üle 100 meetri linnusemüüri. Linnuse sisse venelased ei suutnud tungida, sest linnuseülema Caspar von Oldenbockumi juhitud sõjasalk suutis nad tagasi tõrjuda. Piiramine lõppes, kui Oldenbockum teeskles allaandmist, kuid seejärel avas tule venelaste pihta.

Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal

Sep 1, 1560

Talupoegade ülestõus hõlmas Märjamaa, Hageri ja Kullamaa kihelkonda. Talupoegade kuningaks oli üks sepp, keda nad vankril sõidutasid ja kaks kübarat koos nendest läbi torgatud okstega krooniks pähe panid.
Talupojad ootasid Rootsi toetust ja palusid abi Tallina raelt. Seejärel asusid 300 talupoega Koluvere linnust piirama. Nende väed purustas Läänemaa stiftifoogti Christoph von Münchhauseni väesalk, kes võttis kaasa Lihula talupojad, kes teesklesid oodatud abivägesid.

Tallinn ja Põhja-Eesti Rootsi võimu all

Jun 4, 1561

Tallinna linnusesse asusid Poola väesalgad. See ei meeldinud Tallinna ja Harju-Viru rüütelkonnale, kes eelistasid Rootsi võimu.
Rüütelkond pidas läbirääkimisi Rootsi kuninga Erik XIV-ga ning usaldasid end tema kätte. 4. juunil alistus rüütelkond ja 6. juunil Tallinn ametlikult Rootsi võimule.
1562. aasta keskpaigaks õnnestus Rootsil enda kätte saada Paide ja Pärnu, mida endised orduväed kuigi hoolsalt ei kaitsnud.

Ordu ja peapiiskop alistuvad Poola-Leedule

Nov 28, 1561

1. novembril 1561 sõlmisid peapiiskop ja ordumeister Vilniuses Pacta Subjectionise, millega läksid neile kuuluvad Vana-Liivimaa riigid Poola.Leedu kuninga Sigismund Augusti valdusse. Ordumeister Kettler sai endale Väina jõest lõuna poole jäävad alad. Sellest moodustati Kuramaa vasallhertsogriik. Riia linn jäi vormiliselt kuni 1581. aastani vabalinnaks
2. märtsil 1562. aastal kinnitati Riias Pacta Subjectionise klauslid ja Vana-Liivimaa kadus kaardilt.

Paide langeb Rootsi võimu alla.

1562

1. aasta lõpul alustas Rootsi kuningas Erik XIV Poola käes olevate Liivimaa linnuste vallutamist.
2. aastal jõudsid rootslased Paide alla. Vaatama Rootsi vägede ägedale pommitamisele ja tormijooksudele ei õnnestunud Paide vallutamine pikka aega. Kaks kuud peale piiramise algust alistus Poola sõjasalk, sest neid kimbutas nälg ja abi polnud loota. Paide linnus ja Linn läksid Rootsi võimu alla.

Seitsmeaastane sõda

Period: Jan 1, 1563 to 1570

1. aastal alanud sõja põhjuseks oli konflikt Poola ja Rootsi vahel, kellest viimane hõivas järjest Poola alasid. Tekkis sõda ka Rootsi ja Taani vahel. Rootslased vallutasid Läänemaa ja Saaremaal olevad alad.
2. aastal sõjaõnn pöördus ja Liivimaa mõisamehed vallutasid Pärnu. Veriseim lahing toimus 13.02.1567 Ruunavere veski juures, kus rootslased mõisameestelt lüüa sai. Sõda lõppes kui Rootsis tõusis 1568. aastal troonile Johan III, kes sõlmis rahu nii Poola kui ka 1570. aastal Taaniga.

Vene väesalk piirab Tallinna

Aug 21, 1570

1. aasatl sai hertsog Magnusest Ivan Julma vasall ja "Liivimaa kuningas". Hertsog saabus 21. augustil kuni 25 000-mehelise väega Tallinna piirama. See ei õnnestunud, sest rootslased varustasid tallinnlasi mereteid pidi sõjamoona ja toiduaineid. Suurim oht oli Tallinnas puhkenud katkuepideemia, mis sundis oma levikuga 16. märtsil 1571 piiramist lõpetama. Hertsog Magnus kartes Ivan Julma kättemaksu põgenes Saaremaale. Peagi selgus, et tsaari viha teda ei ohusta.

Venelased vallutavad Paide

Jan 1, 1573

1. aastal hakkas Liivimaal juhatama Vene vägesid Ivan Julm. 1. jaanuaril langes Paide venelaste võimu alla. Linnuse langemise põhjus oli nõrk kindlustatus ja see, et rootslased ei suutnud seda korralikult varustada. Linnuses oli vaid 50 sõjaväelast ja 500 ümbruskonnast põgenenud talupoega. Piirsmise käigus hukkus Ivan Julma üks lähemaid kaastöölisi Maljuta Skuratov. Raevunud tsaar lasi linnus kaitsjad elusalt tulel praadida.

Venelaste vallutused

Period: 1575 to 1576

1. aastal alustasid venelased pealetungi Helme, Härgmäe ja Ruhja linnustele, mille nad ka vallutasid.
2. juulil vallutasid venelased Poola mõisameestelt Pärnu. Jaanuaris ründasid venelased Taanit ja vallutasid Läänemaa.
3. veebruaril 1576. aastal vallutasid Vene väed Haapsalu.
4. aasta suvel ründasid venelased Saaremaad ja arvatavasti vallutasid osa sellest.

Vene väesalk piirab Tallinna II

Jan 23, 1577

1. aasta jaanuaris saabusid venelaste väesalgad Tallinna alla, sooviga see lõpuks vallutada. Linna ümbrust laastati põhjalikult, hävitati Pirita klooster, kuid suuremat kahju ei õnnestunud teha. Tallinna käsitöölistest koosnev väesalk tegi Ivo Schenkbergi juhtimisel väljasööste vastase tagalasse. Märtsis lahkusid Vene väed Tallinn alt, sest surma sai Vene väepealik.
2. aasta suvel ja sügisel õnnestus venelastel vallutada suur osa Lätist. "Vasallkuningas" Magnus läks konflikti tsaariga.

Paide piiramine III

Oct 1, 1579

1. aasta sügisel saabus venelaste väesalk ja hertsog Magnuse väed Paide alla. Tõsisem piiramine algas oktoobris, kuid tõsisemat katset seda vallutada ei tehtud. Piiramine lõpetati 1571. aasta märtsis.

Rootslased vallutavad Paide

Sep 1, 1581

1. aasta sügisel hakkasid rootslased aktiivselt Paidet piirama. Venelased võitlesid aktiivselt vastu, kuid olid sunnitud nälja pärast alla andma. Paide vallutamise tähistamiseks Peeti Tallinnas pidulik tänujumalateenistus ja lasti suurtükkidest saluuti.

Narva langeb Rootsi võimu alla

Sep 6, 1581

Esimene katse Narva vallutamiseks tehti 1579. aastal, kuid see ei õnnestunud. Venelaste kätte langes vangi Ivo Schenkenberg, es hiljem hukati.
1581. aastal alustas Rootsi väepealik Pontus De la Gardie uut pealetungi Narvale.
4. märtsil vallutasid Rootsi väed Rakvere ja koondusid siis Narva alla. 6. septembril vallutati Narva tormijooksuga.
Hiljem vallutasid rootslased enda kätte Läänemaa ja Järvamaa, asuti piirama Põltsamaad ja Pärnut

Rootsi-Poola vägede vastuseis Vene vägedele Võnnu alll

Oct 21, 1581

1. aastaks olid Vene väed vallutanud kogu Mandri-Eesti peale Tallinna ja Läti kuni Riiani. Rootslased ja poolakas otsustasid hakata tegutsema kuna Vene väed olid suurte sõdadega nõrgenenud. Rootslased ja poolakad sõlmisid omavahel liidu.
2. oktoobril 1581 võitsid Rootsi-Poola ühendväed venelaste vägesid Võnnu all peetud lahingus. Poola sai tagasi suure osa Läti aladest ja Karksi. Rootsi ja Poola koostöö purunes, sest poolakad võtsid kõik vallutatud maad omale.

Jam Zapolski vaherahu

Jan 15, 1582

1. aastal vallutas kuningas Stefan Bathoryl Velikije Luki ja asus piirama Pihkvat.
2. aasta jaanuaris sõlmisid poolakas ja venelased Pihkvamaal Jam Zapolski vaherahu, mille vahendajaks oli paavsti saadik Antonio Possevino. Selle vaherahu alusel jäid kõik venelastele kuulunud linnused Eesti pinnal poolakatele. Vaherahu tõttu olid rootslased sunnitud Pärnu ja Põltsamaa Piiramise lõpetama.

Liivi sõja lõpp: Pljussa vaherahu

Aug 10, 1583

1. aastal jätkasid rootslased sõjategevust Ingerimaal. Rootslastel õnnestus see vallutada.
2. aastal sõlmiti Venemaaga Pljussa vaherahu, millega läks rootslaste kätte Ingerimaa, millest oldi sunnitud loobuma juba 1595. aastal. Pljussa vaherahu loetakse Liivi sõja lõpuks, sest venelased ei suutnud peale seda pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida. Esimestel aastatel valitses Rootsi ja Poola vahel rahu.