Kunstiajalugu

Lõvimees Hohlenstein-Stadel

40,000 BCE

40 000 - 35 000 ekr

Chauvet ́ koobas

28,000 BCE

Lõuna-Prantsusmaal

Willendorfi Veenus

25,000 BCE

Lascaux

18,000 BCE

Prantsusmaal

Altamira

13,000 BCE

Hispaanias

Menhir

6000 BCE

Kerloas, Bretagne, Prantsusmaa, kõrgus 9,5m, funktsioon - kalender, asukohamärgis

Dolmen

5000 BCE

Poulnabrone, Iirimaa
Funktsioon - hauarajatis

Neoliitikum

Period: 5000 BCE to 1800 BCE

Noorem kiviaeg

Kromlehh (dolmen + menhir)

3500 BCE

Pühakoda
Astronoomilised
vaatlused
Päikese
kummardamine
Ohverduskoht Näiteks Stonehenge, mis asub Inglismaal, Salisbury´s

Esimene teadaolev mõõk

3300 BCE

60 cm pikkune, leitud Türgi aladelt.

Küklaadid

Period: 3200 BCE to 2300 BCE

Lihtsad marmorist skulptuurid

Lamassu

3000 BCE

Assüüria reljeef
Inimpeaga ja tiibadega härg
või lõvi
Viis jalga
Alguse saanud sumeri
jumalatest
Esimene kujutis ca 3000 eKr
Kaitse
Jõud, võim
Assüüria linnaväravates,
paleeväravates

Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine

3000 BCE

Pealinnaks Memphis

Vana riik (Egiptuse)

Period: 2700 BCE to 2200 BCE

Vaaraode võimu kõrgaeg, pealinn Memphis

Narmeri palett

2650 BCE

Džoseri astmikpüramiid

2650 BCE

Silinderpitsatid

2600 BCE

Staatuse sümbol
Signeerimiseks
Ehe
Maagiline
amulett

Ur´i standart

2600 BCE

Suur Sfinks

2600 BCE

Chephreni sfinks kujutab lõvi keha ja inimese näoga olendit, jumala Ra-Harahte kehastust. Sfinks on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Chephreni järgi, kes lasi 26. sajandil eKr püstitada ühe suurtest püramiididest. Sfinks asub Chephreni püramiidi idaküljel asuva pühamu ees ning kuulub seega Chephreni hauakopleksi juurde. Sfinksi nägu kujutas arvatavasti Chephrenit ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree.

Giza püramiidid

2575 BCE

Cheops, Khufu, h 146 m, 5 ha
Chephren, Khafre, Mykerinos, Menkaura
Ehitatud 2575 – 2465 eKr

Ur´i tsikuraat

2100 BCE

h 30 x 64 x 45 m

Preester-kuningas Gudea

2100 BCE

Karnaki tempel

2000 BCE

Ehitust alustati Keskmise Riigi ajal (2000 -1700 eKr)
Pühendatud Amon-Ra ́le jt jumalatele
Ehitus jätkus 1000 aasta vältel
Teeba ajalugu – Karnaki templi ajalugu

Keskmine riik (Egiptuse)

Period: 2000 BCE to 1650 BCE

Piirid laienevad, Nuubia vallutamine, vaaraode võim
väheneb, pealinn Teeba

Kreeta –Mükeene kultuur

Period: 2000 BCE to 1100 BCE

Kreeta minoiline kultuur

Period: 2000 BCE to 1400 BCE

Uhked paleed, linnad, elurõõmus, loodusilu kujutav, meeleline; kindlustused puudutavad

Knossose palee

1900 BCE

Esimene ehitis rajatud 1900 eKr, hüljatud 1380 – 1100 eKr

Hammurapi koodeks

1750 BCE

Mükeene

Period: 1600 BCE to 1100 BCE

Võimsad kindluspaleed, asustus nende ümber puudus, võitluse kujutamine, osavad metallitöötlejad, kullassepatöö
kõrgel tasemel

Uus riik (Egiptuse)

Period: 1550 BCE to 1075 BCE

Egiptuse suurriik, Süüria, Palestiina vallutamine,
preestrite võim tugevneb, pealinn Teeba, Ahet-Aton

Hatšepsuti obelisk Karnaki templis

1457 BCE

Freskod Knossose paleest

1450 BCE

“pariisitar”, tantsiv naine, fragment, restaureeritud “Sinised daamid”

Härja hüppamine

1450 BCE

Etemenanki tsikuraat

1400 BCE

Kõrgus 91 x 91 x 91 m,
pühendatud Mardukile, Babülonis.
Üks antiikaja seitsmest maailmaimest
Piiblis mainitud Paabeli torni prototüüp

Luxori tempel

1400 BCE

Püloon
Obelisk
Sfinkside allee

Ehnaton e Amenhotep IV

1350 BCE

Valitses 1353 – 1336 eKr
Kuulutas ainujumalaks päikese Ra – Aton
Ehnaton – Atoni lemmik
Pealinn Ahetaton, Amarna

Nofretete büst

1345 BCE

Ehnaton, Nofretete ja nende kolm tütart

1340 BCE

Amarnast pärit kodualtar

Tutanhamoni mask

1330 BCE

Valitses 1332–1323 eKr
Kuld, poolvääriskivi, klaas

Mükeene Lõvivärav

1250 BCE

Mükeene tsitadelli peavärav

Tume ajajärk

Period: 1100 BCE to 800 BCE

Arhailine periood

Period: 800 BCE to 500 BCE

Kultuuritase hakkas taas tõusma, rahvaarv kasvama, alguse sai kolonisatsioon ja kujunesid linnriigid.

Dooria order

700 BCE

• kolmest stiilist vanim
• valdav stiil 7.- 5. saj eKr
• raskepärasus, jõulisus ja lihtsus
• madalad ja jässakad sambad
• sammastel puudub baas
• samba kapiteeliks kaks plaati:
alumine (ehhiin) ümmargune
ülemine (abakus) nelinurkne
• friisil vahelduvad metoobid ja
triglüüfid
• sammastel laiad, madalad
kannellüürid

Assurbanipal, viimane suur Assüüria valitseja, lõvijahil

640 BCE

Niinive palees

Ištari värav Babülonis

575 BCE

h 15 m
Uus-Babüloonia, Nebukadnetsar II
Rekonstruktsioon Pergamoni muuseumis, Berliinis

Lekythos, õlinõu

550 BCE

Achilleus ja Aias kabet mängimas

530 BCE

Autor Exekias

Abikaasade sarkofaag

520 BCE

Põletatud savi, terracotta
Mõõdud h 114 cm x 190 cm

Veji Apollon

505 BCE

Autor Vulca

Joonia order

500 BCE

• hilisem, al klassikaline periood
• kogumulje ehitisest on kergem
ja õhulisem
• sammas on peenem ja
elegantsem
• sambal on baas
• iseloomulik kapiteel - rulli
keerduv voluut
• ümmargune mitmeosaline baas
• friisil katkematu reljeefiriba
• sammaste kannellüürid
peenemad ja sügavamad

Klassikaline periood

Period: 500 BCE to 338 BCE

kultuuri kõrgaeg, toimusid Kreeka-Pärsia sõjad, Ateena demokraatia hiilgeaeg ja Sparta ülemvõimu aeg Kreekas, aastal 338 eKr langes Kreeka naaberriigi Makedoonia võimu alla

Ateena ja Herakles

480 BCE

Punasefiguuriline maal

Ateena Akropol

450 BCE

Ateena akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus.

Athena Parthenos

450 BCE

• h 11,5 m
• Krüselefantiintehnika: puidust kuju on kaetud kullast ja elevandiluust plaatidega
• Ateena patroon
• Asus Parthenoni naoses

Myron, Kettaheitja

450 BCE

Marmorist, pronksist originaalkuju on hävinud.

Parthenon

447 BCE

• Pühendatud Athenale
• Pheidias – kogu ehituse ülevaataja ja skulptor
• Iktinos ja Kallikrates – arhitektid
• Dooria order
• Peripteer

Polykleitos, Odakandja

440 BCE

Marmorist, pronksist originaalkuju on hävinud.

Pheidias

440 BCE

443-438 eKr

Erechteioni tempel

430 BCE

Nike tempel

420 BCE

Korintose order

400 BCE

• väga levinud hellenismi ajal
• erinevus joonia sambaga kapiteelis: karika- või vaasikujuline
• kapiteelis lopsakad taimevormid - kujund lähtub akantuse lehest
• väga saledad ja kõrged sambad
• sammastel peened, teravad kannellüürid
• valitsev stiil Vana-Rooma ajal

Hellenistlik periood

Period: 336 BCE to 30 BCE

Makedoonia kuningas Aleksander Suur rajas hiiglasliku impeeriumi, tema surma järel lagunes riik mitmeks iseseisvaks kuningriigiks

Laokooni grupp

200 BCE

Vana-Kreeka hellenistlik skulptuur
Leitud 1506 pKr

Samothrake Nike

200 BCE

h 2, 44 m

Kreeka ja Makedoonia langevad tugevneva Rooma riigi võimu alla.

146 BCE

30 eKr langes Rooma kätte viimane hellenistlik riik - Egiptus.

Milose Veenus

130 BCE

Keiser Augustus

10

Müsteeriumite villa, Pompeji

79

• Müsteeriumide villa seintel freskod
• Kujutatud on Dionysuse-Bacchuse kultusega seotud
rituaale

Keiser Marcus Aureliuse ratsamonument

175

• Elusuurusest suurem, kogu skulptuuri kõrgus on 4,24 m
• Võit sarmaatlaste üle
• Materjal on kullatud pronks
• Originaal asub Kapitooliumi muuseumides, Rooma
• Kapitooliumi väljakul on koopia, paigaldatud 1981

Rooma kuldklaas

Period: 200 to 500

Hea karjane

250

Skulptuur kujutamas Kristust Hea karjasena. Museo della Civiltà romana. Rooma. Koopia 3. sajandi originaalist, mis asub Vatikani muuseumis.

Chi-Rho monogramm

327

Kasutatud Konstantinus Suure poolt.

Junius Bassuse sarkofaag

350

Chora kirik

351

Konstantinoopolis.

Hagia Sophia

360

• 360. a esimene kirik sellel kohal, Constantinus
• 537 a praegune hoone, Justinianus I
• Erakordne kupli lahendus – ristkülikukujuline ruum ja
katuseks kuppel+kaks poolkuplit
• 1204 – 1261 katoliku kirik
• 1453. a mošee
• 1934 – 2020. a muuseum
• alates 2020 mošee

Santa Sabina kirik Roomas

432

Santa Maria Maggiore kirik

450

Asub Roomas.

Theoderichi mausoleum

520

• Idagootide
kuninga Theoderichi
mausoleum
• Ehitatud 520. a
• Massiivne kivihoone
• Katus ühest kiviplokist,
D 11 m, kaal 250 t
• Ehitise geograafiline
orientatsioon on
ilmselt astronoomilise
iseloomuga
• Ainus varakeskajast
säilinud terviklik
arhitektuurinäide

San Vitale kirik Ravennas

547

Kaheksatahulise põhiplaaniga.
Kuppelehitis.
Kuulus oma mosaiikide poolest – Theodora ja Justinianus.

Book of Kells

800

• 4 evangeeliumit
• Columba klooster
• Insular stiil:
6 - 9.saj, Iiri, Šotimaa ja Inglismaa kloostrites
levinud miniatuurmaali stiil.

Aacheni lossikabel

805

Saksamaal.

Utrechti psalter

850

• Karolingide käsikirjade üks tippe
• 330 x 250 mm lehekülg
• Mõeldud grupile munkadele
laulmiseks või lugemiseks

Theotokos - Jumalaema lapsega

867

Hagia Sophia mosaiik

Mainzi püha Martini Toomkirik

950

Saksamaal
• Palju torne, sageli erineva kõrgusega.
• Vahel 2 transepti, 2 kooriruumi.
• Raskepärased, massiivsed, kindluskirikud.

Püha Markuse kirik Veneetsias

1020

• Tugev Bütsantsi mõju
• Väga ohtralt kaunistatud
• Hiljem lisatud gootikale omaseid detaile nt teravkaar

Bayeux vaip

1050

• Kajastab William Vallutaja ja normannide Inglismaa vallutamist 1066. a, Hastingsi lahing
• Mõõdud 70 x 0,5 m, linasele riidele tikitud
• Legendi järgi William Vallutaja abikaasa kuninganna Matilda näputöö
• Kuninga poolvenna piiskop Odo tellitud, käsikirjade miniatuuride autori kavandatud ja Opus Anglicum
kuulsate näputöö meistrite teostatud

Pisa toomkirik

1070

Notre-Dame la Grande

1120

St Madelaine ́i katedraal Vezelays

1148

• Skulptuuri rohkus
• Kirikuhoone proportsioonis on raskepärasus
tasakaalustatud fassaadi ohtra skulptuurdekooriga
• Tümpanoni reljeef Kristus Maailmavalitseja Viimsel kohtupäeval

Chartres ́i katedraal

1200

• Stiililt ühtne tänu kiirele valmimisajale
• Läänefassaadi tornid, XII ja XVI saj
• Pikihoones 3 löövi, kooriosas 5 löövi
• Suurim XII-XIII saj vitraaži kollektsioon maailmas

Valjala kirik Saaremaal

1227

Valjala kirik on vanim säilinud kivikirik Eestis.
See on ehitatud romaanikalt gootikale üleminekustiilis.
Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatis.
Kirik on piiratud peaaegu ringikujulise kiviaiaga.
Valjala kirik on "Teeliste kirikute" nimekirjas, kiriku juures asub pastoraat.
Valjala kiriku portaali on kujutatud Valjala valla vapil.

Toompea linnus

1229

• 1229 alustas Mõõgavendade Ordu linnuse rajamist
• XIV saj Saksa Ordu valduses, kes rajas võimsa keskse
konvendihoone ja mitmekordse kindlustusvööndiga linnuse
• XVIII saj II poolel lõppes ordulinnuse kui kindlusehitise aeg
• XVIII lõpul ehitati kubermanguvalitsuse hoone
• XX saj alguses ehitati konvendihoone kohale Riigikoguhoone

Bambergi ratsanik

1238

Bambergi katedraalis.

Tallinna püha Maarja Toomkirik

1240

Tallinna toomkirik ehk Domus Mariana on pühitsetud neitsi Maarjale, nagu ka Saksa ordu ja Taani kuninga ristiretkega vallutatud Vana-Liivimaa[1] territoorium. Toomkirikut on esmamainitud 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel.

Westminster Abbey

1245

• Inglise kuningate kroonimiskirik ja
matmispaik al 1066, William Vallutaja
• Kuulub kuningakojale
• Henry VII kabel

Tallinna Raekoda

1245

Notre-Dame de Paris

1260

Kristus Pantokraator

1261

Hagia Sophia mosaiik.

Kaarma Peeter-Pauli kirik

1261

Oleviste kirik

1267

Kirik on nimetatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi, kes juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning langes lahingus 1030. aastal selle käigus. Katoliku kirik kuulutas Olav II Haraldssoni seejärel pühakuks (püha Olav).

Tallinna linnamüür

1275

Reimsi katedraal

1290

Prantsusmaa kuningate kroonimise kirik

Tallinna Niguliste kirik

1294

Karja püha Katariina kirik

1301

Veel enne kivikiriku ehitamist, juba aastal 1254, asus Karjas puukirik. Kirik on tegev olnud läbi aegade. Kuni 1896. aastani olid koguduse vaimulikud baltisakslased. Esimene eestlasest vaimulik oli Karl Wöhrmann aastatel 1896–1926. Tema poeg oli märterpastor Erik Vooremaa.

Pühavaimu kirik

1316

Tartu Jaani kirik

1320

Suurgildi hoone

1325

Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi (seda küll vaid paarkümmend aastat, pärast Oleviste kiriku põlemist), teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte.

Anastasis –Kristuse ülestõusmine

1350

Milano toomkirik

1386

Ehitus lõpetati 1965.

Tartu Toomkirik

1401

Reformatsiooni ajal kannatas see tugevalt pildirüüste all ning hiljem laastati kirikut Liivi sõja käigus. Sealt edasi seisis hoone varemetes ja 1760. aastatel lammutati ka kiriku kõrged kaksiktornid. Seoses Tartu Ülikooli tegevuse taastamisega Tartus ehitati 1804–1807 Johann Wilhelm Krause projekti järgi toomkiriku kooriossa ruumid ülikooli raamatukogu tarbeks. Pärast ülikooli raamatukogu uue hoone valmimist 1981. aastal kolis sinna asemele Tartu Ülikooli muuseum.

Vennad Limbourgid

1416

Hertsog Berry tundideraamat

Doodžide palee

1424

Ajalooline doodžide residents, kust valitseti Veneetsia vabariigi üle. Palees käisid koos vabariigi nõukogud ja peeti kohtuistungeid. Doodžide palee asub Püha Markuse väljaku ääres.

Püha kolmainsus

1428

Masaccio

Genti altar

1432

Pirita klooster

1436

Püha Birgitta ordu põhimõtteid ja sisekorda järginud klooster asutati 1407. aastal kolme Tallinna kaupmehe – Hinrich Swalbarti, Hinrich Huxeri ja Gerlich Kruse – eestvedamisel.

Firenze toomkiriku nelitise kuppel

1436

Kölni katedraal

1437

Katedraali arhitekt otsustas appi kutsuda Kuradi. Saatan pakkus vahetuskaupa: arhitekt saab joonised, kuid annab oma hinge. Tehing pidi olema sooritatud pärast esimeste kukkede kiremist. Arhitekt nõustus. Tema naine kuulis jutuajamist ning otsustas kaitsta oma mehe hinge ja säilitada ehitise joonised. Ta kires ise kuke asemel. Kurat ilmus nähtavale, andis joonised üle, kui pettus paljastus, oli hilja. Saatan vihastas: "Maailma lõpp saabub viimase kiviga sel katedraalil!"

Taavet

1440

Donatello

Palazzo Pitti

1457

Hermen Rode altar Niguliste kirikus

1481

Kevad

1482

Sandro Botticelli

Venuse sünd

1486

Sandro Botticelli

Bernt Notke Surmatants

1490

• Varasema sarnase teose maalis Bernt Notke Lübecki Maarja kirikusse, mis on hävinud.
• Niguliste Surmatants on tellitud Lübeckist Bernt Notke töökojast.
• Nigulistes on veerand kunagisest kogu maalist, 7,5 m lõik 13 figuuriga.
• Ainukene säilinud lõuendile maalitud Surmatants maailmas.
• Rahvusvaheliselt kõige tuntum keskaja kunstiteos Eestis.

Vitruviuse mees

1490

Inimkeha proportsioonid

Püha õhtusöömaaeg

1497

Leonardo da Vinci

Pietà

1499

Michelangelo

Mary Rose Tudor

1502

Michel Sittow

Taavet

1504

Autor: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (1475–1564)

Mona Lisa

1507

Da Vinci

Ateena kool

1511

Raffael

Michelangelo Sixtuse kabeli laemaal

1512

Püha Hieronymus

1514

Albrecht Dürer

Maiste naudingute aed

1515

Hieronymus Bosch

Diego de Guevara portree

1517

Michel Sittow

Urbino Venus

1538

Tizian

Michelangelo Viimne kohtupäev

1541

Mooses

1545

Michelangelo

Pime juhib pimedat

1568

Autor: Pieter Brueghel vanem (1525 – 1569)

Pontus De la Gardie hauamonument Tallinna toomkirikus

1593

Mustpeade Maja

1597

Arent Passer ( 1560 – 1637)
skulptor, arhitekt, insener

Rooma Peetri kirik

1626