Geokronoloogiline skaala Teele E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaanilised aktiivne meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliigid ja palju teisi moodustisi.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Suureneb atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel ajal toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaetud jääga.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Fanerosoikum

542 BCE

Peamiselt on selle eooni vältel tekkinud skeletiga hulkraksed organismid.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Sel ajastul kasvas ka planktiliste vetikate hulk. Üksteise järel ilmusid loomariiki paljud selgrootute rühmad. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

542 BCE

Paleosoikumi aegkonnas toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Elu arenes vees ning liikus siis ka maismaale. Maismaad katsid suured metsad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsiumi kliima oli valdavalt soe, kuid selle ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg tõi kaasa ookeanipinna alanemise ning paljud madalmered muutusid seepärast maismaaks. Sel ajastul tekkisid esimesed maismaataimed.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid välja käsnad, korallid ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid ka primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad ning ka esimesed putukad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Ajastu lõpuks olid maismaale tekkinud esimesed metsad. Sel ajal ilmusid ka esimesed kahepaiksed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid näiteks sõnajalgade puukujulised eellased. Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisöelademeid. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Selle siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Suuresti ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

252 BCE

Elasid juba paljud organismid: Saurused, linnud sisalikud.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, kuna Permi ajastu väljasuremise tulemusena võttis kõige taastumine aega kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpuks olid nad peamine loomarühm maismaal. Sellel ajastul ilmusid ka esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja eelmisel ajastul levinud loomad. Nüüd ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed ning need hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Maismaal elasid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid näiteks dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Kainosoikum ehk uusaegkond

66 BCE

Kainosoikumi aegkond kestab edasi kuni tänapäevani. Sellel ajastul kujunesid välja hetkel Maale iseloomulikud pinnavormid, taimed ja loomad.

Paleogeen

66 BCE

Pärast kriidi ajastu väljasuremist algas Paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske. kasvasid troopilised metsad. Siis hakkas kliima järk-järgult jahenema ning peamised oli heitlehised taimed. Palegeeni ajastul kujunesid välja ulatuslikud savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ning ka paljud teised loomad. Sellel ajastul kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed homoniidid ehk inimese eellased. Ajastu jooksul kliima langes oluliselt, mis tõi endaga kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetatud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase Homo Sapiensi tekkimiseni. Paljude imetajate ja linnuliikide, kelle hulgas olid näiteks mammut ja dodo, väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.