Geokronoloogiline skaala Tammiksaar

Hadaikum

4600 BCE

4,6-4 mld aastat tagasi: Kujunes planeet maa, periood oli vulkaaniliselt väga aktiivne ja maad tabasid pidevad meteoriidisajud. 100 miljonit aastat tagasi põrkus maa kokku suure taevakehaga, ja tekkis Maa kaaslane Kuu. Kivimeid on pärit vähe

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

4-2,5 mld aastat tagasi: Hakkasid arenema algelised eluvormid. Vanimad mikroorganismid. Tekkisid stromatoliidid

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

2,5 mld - 542 mln aastat tagasi: Atmosfääris suurenes, toimus mitu suurt jäätumist. Tekkis Ediacara elustik, mil polnud selgroogu ja mille esindajad on tänapäevaks välja surnud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

542 - 485 mln aastat tagasi:Algas Paleosoikum. Tekkisid kõik peamised organismide tüübid ja loomahõimkonnad (Kambriumi plahvatus). Tekkisid uued selgrootute rühmad, nagu käsnad, paljudel loomadel tekkis mineraalne toes. Võidurelvastumine saakloomade ja röövloomade vahel.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

485 - 443 mln aastat tagasi: Tekkisid esimesed maismaataimed. Kliima oli ajastu jooksul soe, kuid lõpus toimus kiire jahenemine. Ookeanipõhi alanes umbes 100 meetrit. Mereelustik suri massiliselt välja.

Silur

443 BCE

443 - 419 mln aastat tagasi: Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist, maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid). Taimed kasvasid niisketel aladel.

Devon

419 BCE

419.mln - 359.mln aastat tagasi: Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Mitmed kalad kasvasid suuremaks ja said tippkiskjateks. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja tekkisid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

359.mln - 299.mln aastat tagasi: Maad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel olevast puidust sai kivisüsi (suurim kogus senini). Maal elasid lülijalgsed, lennuvõimega putukad ja esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

299.mln - 252.mln aastat tagasi: Lõppes Paleosoikum. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Paljasseemnetaimede ja luukalade osatähtsus kasvas. Maismaal elasid rohkem roomajad. Lõppes 95% maa eluslooduse väljasuemisega.

Triias

252 BCE

252.mln - 201.mln aastat tagasi: Algas Mesosoikum. Alguses ilmusid esimesed dinosaurused, ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes karpide ja ammoniitide osakaal. lõpus oli järjekordne väljasuremine.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

201.mln - 145.mln aastat tagasi: Dinosaurused, kahepaiksed, roomajad ja imetajad vahetasid välja Triiase loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides olid merelised roomajad, nt plesiosaurus. Maismaa oli enamjaolt metsaga kaetud.

Kriit

145 BCE

145.mln - 66.mln aastat tagasi: Mesosoikumi lõpp. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid maa peal domineerima. Ookeanides ja meredes oli palju karpe (rudiste), plesiosaurused ja ihtüosaurused. Maismaal arenesid imetajad. Lõppes väljasuremisega, kus surid paljud saurused ja merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

66.mln - 23.mln aastat tagasi: Kainosoikumi algus. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Troopiline kliima, soojus ja niiskus, mis algselt olid, muutusid aja lõpuks palju jahedamaks.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

23.mln - 2,5.mln aastat tagasi. Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Kujunesid välja tänapäevased loomad ja linnud. Aafrikas ilmusid hominiidid. Kliima jahenes ja tekkisid mitmed jäätumised, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

2,5.mln aastat tagasi: Ilmusid homo perekonna esindajad. Surid välja mammutid, karvased ninasarvikud, dodod, moad ja teised imetaja- ja linnuliigid. Kõik on inimeste ja nende eellaste süü.