Geokronoloogiline skaala Simon R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumis atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon. Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega ning hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 524 BCE

Paleosoikum

542 BCE

Paleosoikum on pikim fanerosoikumi aegkond ning jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks: kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Paleosoikumi alguses oli hiidkontinent Gondwana moodustumas või äsja moodustunud ning asus lõunapooluse lähedal.

Kambrium

542 BCE

Kambrium on paleosoikumi ehk vanaaegkonna ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu. Kambriumi ajastul ujutas Eesti põhja- ja kirdeosa üle normaalse soolsusega mereline veekogu, mille piirjooned muutusid korduvalt. Sarnaselt vendiga iseloomustavad Eestis kambriumi terrigeensed setted, kus erinevalt vendist on vähem rannalähedasele keskkonnale iseloomulikke setteid.

Fanerosoikum

542 BCE

Fanerosoikum on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus (eoon). Fanerosoikum vastab ajavahemikule 542 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni. Fanerosoikumile eelneb Proterosoikum.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsium on nii ajavahemik Maa ajaloos kui ka kivimkompleks, mis on selle ajastu jooksul moodustunud. Suurt osa ordoviitsiumi esimesest poolest iseloomustab ulatuslik transgressioon (mere pealetung), teist poolt aga vastupidi regressioon. See on seotud ordoviitsiumi lõpu jäätumise ehk Gondwana jäätumisega, mille tekke põhjuseks või vähemalt soodustavaks asjaoluks oli mandri (tänapäeva Aafrika) asumine lõunapoolusel, mistõttu oli võimalik ulatusliku jääkilbi moodustumine.

Ordoviitsium

Period: 485 BCE to 443 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ja samuti alustasid sellega loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed ja skorpionid. Varased maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel.

Devon

419 BCE

Kalad saavutasid selle aja jooksul olulise mitmekesisuse, mistõttu Devoni ajastut hakati sageli nimetama kalade ajastuks. Placoderms hakkas domineerima peaaegu iga tuntud veekeskkonnas. Kõigi neljajalgsete selgroogsete ( tetrapodide ) esivanemad hakkasid kohanema maismaal kõndimisega, kuna nende tugevad rinna- ja vaagnauimed arenesid järk-järgult jalgadeks. Ookeanides muutusid ürgsed haid arvukamaks kui Siluri ja hilis -Ordoviitsiumi.

Karbon

359 BCE

Maapealsete loomade elu oli süsiniku perioodil hästi välja kujunenud. Tetrapoodid, kes olid eelneva devoni ajal pärit lobe-uimedega kaladest , mitmekesistusid süsiniku ajal. Sealhulgas arenesid varajased kahepaiksed, nagu temnospondüülid, esmakordselt ilmnesid amnionid, sealhulgas sünapsid ja roomajad.

Perm

299 BCE

Permi tunnistajaks mitmekesistamine mõlemad rühmad amniotes on synapsid ja sauropsid (roomajad). Tollast maailma domineeris superkontinent Pangea, mis oli tekkinud Euramerica ja Gondwana kokkupõrke tõttu süsinikdioksiidi ajal. Pangeat ümbritses superookean Panthalassa. Karbon vihmametsade kokkuvarisemine jäänud suur piirkondades kõrbes mandri interjööri. Amnionid, kes nende kuivemate tingimustega paremini toime tulid, tõusid oma kahepaiksete esivanemate asemele.

Triias

252 BCE

Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunudjärjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Juura kuulub Mesosoikumi aegkonda. Juurale eelneb Triias ning järgneb Kriit. Juura jagatakse kolmeks ajastikuks. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid.

Kriit

145 BCE

Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Kriit vastab ajavahemikule 145...65 miljonit aastat tagasi. Kriit kuulub Mesosoikumi aegkonda, olles selle noorimaks ajastuks. Kriidile eelneb Juura ning järgneb Kainosoikumi vanim ajastu Paleogeen. Kriit jagatakse kaheks ajastikuks. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Väiksesarvulistest imetajatest kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima oli alguses soe ja niiske. Järk-järgult hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Ajastul kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud paljud imetaja -ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.