Geokronoloogiline skaala Nikita R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6-4mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabavad meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4- 2.5mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2.5mld- 542mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542-485 mln aastat tagasi.

Kambrium

542 BCE

Kestus 542-485mln aastat tagasi.Selle perioodi ajal tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Kasvasid vetikad, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485-443mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid jastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus 443-419mln aastat tagasi. Sellel ajastul soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimesed olomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419-359mln aastat tagasi. Tropikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, nt mitmed rüükalad ja vihtuimsed. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Karbon

359 BCE

Kestus 359-299mln aastat tagasi. Karboni ajastuga võrreldeval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299-252mln aastat tagasi. Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimed, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 252-201mln aastat tagasi. Ajastiku alguses elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elastikul 10mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201-145mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145-66mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domeneerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Dinosauride väljasuremine meteoriidiplahvatuse põhjal.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66-23mln aastat tagasi. Dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23- 2.5mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja lalulinnud, samuti rorid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid.Maa kliima jahenes, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimene vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike( dodo, moa).