Geokronoloogiline skaala Magnar A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus on 4,6mld - 4mld aastat tagasi.
Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud.
Kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5 mld kuni 0,542 mld. Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus vaidlusi tekitav pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitusosa tänapäevastest loomahõimkonnast. Kasvas planktiliste vetikate hulk, tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Valitses rikkalik elustik soojades troopikameredes. Hakkasid kasvama esimesed maismaataimed. Ajastu vältel oli soe kliima, mis aga lõppes järsu jahenemise ning jääajaga. Tänu kliima jahenemisele muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks, ning mereelustikus toimus massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed väiksed ja lihtsa ehitusega, niisketel või üleujutatatud aladel.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes valitses rikkalik põhjaelustik. Paljud veeloomad kasvasid väga suureks, mis tegi neid tolleaegseteks tippkiskjateks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning kahepaiksed(selgroogsed).

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Tekkis kõige rohkem kivisütt võrreldes teiste ajastutega. Maismaal elas palju lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis esimene hiidmanner nimega Pangea. Maismaa elustikus olid ülekaalu tulnud roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ning luukalade osakaal. See ajastu lõppes maailma suurima väjasuremisega. Kadus pea 95% Kõigist Maad asustanud liikidest. Peamiseks põhjuseks oli karm kliima.

Triias

252 BCE

Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi kuid elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Ookeanis oli tihedalt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba ka tänapäevaseid kalu. Suur osa maismaast oli kaetud metsaga. Vahetus välja suur osa eelmise ajastu loomastikust.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremisega hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks arvatakse olekvat meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, viimastest elasid enamus maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, peale mida hakkas ta vaikselt jahenema. See põhjustas valdavaks taimestikuks heitlehised. Mitmeid metsi hakkasid asendama välja kujunenud preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes ka jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus 2,5 mln aastat kuni tänapäev. Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäeva inimeseni. Ajastu jooksul on välja surnud mitmeid linnu-ja imetajaliike. Selle põhjuseks seostatakse inimese kasvavat mõju planeedile ja selle elustikule.