Geokronoloogiline skaala Ly-Ann BK

Hadaikum

4600 BCE

Ajastu algas planeet Maa kujunemisega. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sadu.
Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, ookean ja atmosfäär.
Kivimeid on säilinud Kanadas, Austrias ja Gröönimaal.

Maa teke

4600 BCE

Maa tekkis arvatavasti umbes 4,6 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteemi moodustumise käigus. See tekkis tolmu- ja gaasipilvest, mida nimetatakse päikesepilveks. Pilv kogunes kokku gravitatsiooni mõjul ning moodustas ketta, mille keskel tekkis Päike. Ketta ülejäänud osad hakkasid omakorda kokku tõmbuma ja moodustasid planeedid, sealhulgas Maa. Maa kujunes välja pidevate kokkupõrgete ja ühinemiste tulemusel ning järk-järgult kujunesid välja ka selle atmosfäär, veekogud ja elusolendid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis umbes arvatavasti 4,5 miljardit aastat tagasi Maa tekke ajal. Arvatakse, et Kuu tekkis pärast suurt kokkupõrget Maa ja ühe teise taevakeha vahel, mida sageli nimetatakse Theiaks. Kokkupõrke tagajärjel paiskus osa Maa materjalist kosmosesse ning see materjal kogunes kokku ja moodustas Kuu. Kuu on olnud Maa lojaalne kaaslane juba miljardeid aastaid.

Arhaikum

4000 BCE

Selle ajastu jooksul toimusid olulised muutused Maa geoloogias ja elustikus. Arhaikumi ajal tekkisid esimesed elusolendid, nagu bakterid ja arhed. Samuti tekkisid esimesed ookeanid ja atmosfäär. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stormatoliidid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Selle ajastu jooksul toimusid mitmed olulised sündmused, sealhulgas Maa atmosfääri hapniku suurenemine, mitmete keerukamate eluvormide teke ning maakera järkjärguline muutumine tänaseks tuttavaks kujundiks. Sellel ajastul ilmus ka esimene pehmekehaline ehk ilma skeletita nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk gueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Sellel ajastul tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid järjest paljud selgrootute rühmad- käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes ning tugev välisskelett.

Paleosoikum

542 BCE

Sel ajastul toimusid mitmed olulised sündmused, nagu elu mitmekesistumine ja esimesed maismaataimed ja -loomad. Selle ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine, mida tuntakse Permian-Triassic väljasuremise sündmusena.

Fanerosoikum

542 BCE

Sel ajastul on toimunud mitmed olulised sündmused, nagu elu mitmekesistumine, esimesed maismaataimed ja -loomad ning dinosauruste õitseng. Fanerosoikum jaguneb kolmeks perioodiks: Paleosoikum, Mesosoikum ja Kainosoikum.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Selles ajastus ilmusid esimesed maismaataimed. Kllima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpupoole toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes 100m võrra ja tänu sellele muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks. Toimus ka massiline mereelustiku väljasuremine.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus taimede maismaa asustamine. Maismaa taimed olid lihtsa ehitusega ja väiksed, kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid ka asustama loomad- tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ilmusid esimesed kahepaiksed ehk selgroogsed, kes olid võimelised hakkama saama lühikest aega ka maismaal. Tekkisid esimesed metsad. Palju meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaja tippkiskjad.

Karbon

350 BCE

Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Selle ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Karboni ajastu tuntakse ka kui "süsihappegaasi ajastut", kuna sel perioodil kogunes atmosfääri suur hulk süsihappegaasi. Samuti tekkisid sel ajal esimesed selgroogsed maismaaorganismid, nagu putukad ja roomajad. Osadel putukatel tekkis isegi lennuvõime.

Perm

300 BCE

Permi ajastut iseloomustasid suured mandrite ühinemised, moodustades supermaa nimega Pangea. Elustikus domineerisid roomajad ja esimesed imetajad hakkasid ilmuma. Ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes massilise väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum

252 BCE

Sel ajastul toimusid mitmed olulised sündmused, nagu dinosauruste õitseng, esimesed imetajad ja lindude teke. Selle ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine, mida tuntakse Kriidia-Paleogeeni väljasuremise sündmusena.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Tiirase ajastu alguse elustik oli üsnagi vaene ja viimasest väljasuremisest, mis toimus Permi ajastul, kulus elustiku taastumiseks kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastut iseloomustas dinosauruste levik. Toimus järjekordne suur väljasuremine, kus jäid dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide oskaal.

Juura

200 BCE

Juura ajastut iseloomustas dinosauruste edasine levik ning mereelustiku mitmekesisuse suurenemine. Sel ajastul tekkisid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad ja õitsvad taimed. Selle ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Sel ajastul tekkisid esimesed õitsemistaimed, mis vallutasid maismaa. Ookeanid ja mered olid asustatud palesiosauruste ja ihtüosaurustegs, smmoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimus taaskord suur väljasuremine, kus kadusid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne. Peamiseks põhjuseks väljasuremisel peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeeni ajastut iseloomustas dinosauruste väljasuremine ning imetajate ja lindude kiire areng ja levik. Imetajad kujunesid väiksearvuliselt asurkonnast suureks ja liigirikkaks rümaks.Enamus imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, kuid siis hakkas kliima järk-järgult jahenema ja valdavaks muutusid heitlehtsed taimed.

Kainosoikum

66 BCE

Sel ajastul on toimunud mitmed olulised sündmused, nagu imetajate ja inimeste evolutsioon ning kaasaegse elu mitmekesisuse teke. Kainosoikum jaguneb kaheks perioodiks: Paleogeen ja Neogeen.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Neogeeni ajastut iseloomustas mitmekesine loomastik, sealhulgas varased inimese eellased, nagu Australopithecus ja Homo habilis. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Sel ajastul tekkisid ka tänapäevased loomad ja taimed, näiteks maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäeva inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Ajastu jooksul on surnud välja palju liike- mammutid, karvased ninasarvikud, dodo ja mao. Liikide väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.