Planet

Geokronoloogiline skaala Kristina Allika G2EV

By facebooker_2477514819034898
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne aeg, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ning ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

    Maa tekkimine
  • 4500 BCE

    Kuu tekkimine

    Kuu tekkimine
    Maaga põrkas kokku suur taevakeha.
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Hakkasid arenema algelised eluvormid, säilinud bakterifossiilid ja leitud mikroorganisme ja mitmeid kihilisi moodustisi.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Suured jäätumised, kattes Maa jääga. Esimesed ühe- ja mitmerakulised organismid.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid organismide ehitustüübid ja suur osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Loomadel kujunesid toesed, nagu tigudel koda.
  • 542 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Ilmusid esimesed maismaataimed. Tõi kaasa endaga jääaja, muutes paljud madalmered kuivaks maismaaks.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed asustasid maismaad edasi, peagi hakkasid seda tegema ka loomad. Esimeste loomade seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad riffe. Maismaale ilmusid esimesed metsad kui ka esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised ka maismaal elama.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaal olid suured metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade suured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkelt lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri sisealal oli kõrb, kus ka kliima oli karm. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpus aga kadus Maalt 95% maismaad asustanud liikidest.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elas rohkelt dinosaurusi-ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest metsaga.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, ookeanid ja mered olid asustatud sauruste, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suuremateks ja liigirikkamateks rühmadeks. Ilmusid esimesed primaadid, kliima jahenes.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevast ilmet. Hakkasid levima laiemalt maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Ilmusid varased hominiidid- inimese eeööased.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid inimese eellased- perekond Homo esindajad. Mitmed imetajad nagu mammut, karvane ninasarvik on välja surnud. Inimese mõju planeedi elustikule aina kasvas.