-
4600 BCE
Hadaikum
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkus kokku Theiaga, mille tagajärjel tekkis kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid (esimesed üheraksed). Arhaikumi ladestustest on leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromalotiidides on leitud bakterifossiile -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
3800 BCE
Elu teke
Üherakulised eeltuumsed organismid -
2500 BCE
Preterosoikum ehk agueoon
Esimesed mitmerakulised organisimid. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Preterosoikumi lõpus pehmekehaline e ilma skeletita Ediacara elustik, kuhu võis kuuluda ka tänapäevaste rühmade esindajaid. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2000 BCE
Esimesed mitmerakulised organisimid
-
1500 BCE
Eukarüootide areng
-
542 BCE
Kambrium
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, rikkalik loomastik. Selgrootud: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kujunes välisskelett kaitseks röövloomade vastu. -
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
530 BCE
Esimesed kalad
Esimesed primitiivsed ilma lõugateta kalad. -
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine 100m võrra, mereelustiku massiline väljasuremine. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
470 BCE
Esimesed maismaataimed
Mittevaskulaarsed taimed nagu samblad -
443 BCE
Silur
Siluri soojades meredes tekkisid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed (lihtsad, väiksed) jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid) -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Devoni troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimeredes ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Kalad (rüükalad, vihtuimsed) olid väga suured ja tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre. Devoni lõpuks esimesed metsad. Esimesed selgroogsed. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
390 BCE
Esimesed metsad
Sõnajalametsad -
370 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
Karboni ajastul ilmusid maale esimesed roomajad. Maismaad katsid võimsad metsad (osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased). Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade puidust tekkisid kivisöelademed. Karbonis tekkis kõige rohkem kivisütt. Maismaal rohkesti lülijalgseid, lendamisvõimelised putukad. -
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
-
320 BCE
esimesed roomajad
-
299 BCE
Perm
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseosa oli kõrb. Maismaal enamasti roomajad, suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Meres suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega (kuni 95% Maa liikidest) -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
252 BCE
Triias
Triiase ajastu alguses oli liigivaesus, sest permi ajastul toimunud väljasuremisest taastumine võttis elustikul aega kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Triiase lõpul toimus väljasuremine ning dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
-
Period: 252 BCE to 66 BCE
mesosoikum ehk keskaegkond
-
230 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
201 BCE
Juura
Põhilisteks loomadeks dinosaurused, imetajad, kahepaiksed, ja roomajad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid ( Ihtüsaurusi ja pleisosaurusi), meredes tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemne taimedest koosneva metsaga. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
200 BCE
Imetajate ilmumine
-
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti maismaataimestikus domineerima. Ookeanid olid asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja karpidega. Maismaal domineerisid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Massiline väljasuremine meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jt. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
130 BCE
esimesed õistaimed
-
100 BCE
Esimesed mesilased
-
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Esimesed primaadid. Palogeeni alguses soe niiske kliima, mis järk-järgult jahenes. Valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Ulatuslikud preeriad ja savannid asendasid metsi. -
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
65 BCE
dinosauruste väljasuremine
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, rotid, hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Kliima jahenes, korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
3 BCE
Inimahvide teke
-
2 BCE
Kvaternaar
Kvaternaari alguses ilmusid inimese vahetud eellased perekond "homo" esindajad. Kvaternaari jooksul välja surnud palju imetaja-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa) Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimtegevuse mõjudega -
Period: 2 BCE to 1 CE
Kvaternaar