Geokronoloogiline skaala Karina-Mirtel BK

Suur Pauk

15,000 BCE

15mld aastat tagasi. Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust paisuma plahvatuslikult. Seda sündmust peetakse universumi sünniks. Suur Pauk polnud mitte tänapäevases mõistes plahvatus, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest ehk füüsika punktist, kus aine tihedus on lõpmatult suur.

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke:
1.Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. 2.Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean.
3.Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.

Päikesesüsteemi teke

4600 BCE

4,6mld aastat tagasi. Hiiglasliku molekulaarpilve väike osa langes iseenda raskuse all kokku. Enamus osa massist kogunes kokkulangenud ala keskosasse, kus tekkis Päike, ülejäänud massist moodustus protoplanetaarne ketas, millest arenesid planeedid ja nende kaaslased, asteroidid ja teised väikesed Päikesesüsteemi taevakehad.

Maa teke

4600 BCE

4,6mld aastat tagasi. Maa sisemuse moodustas keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid - raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa südamiku. Kergemad elemendid- peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium, kerkisid pinnale. Õhukese maakoorega paikades purskus vedel kivim laavana vulkaanidest pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilise tolmu näol.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Suur planeedilaadne objekt tabas maad ja sellest alles jäänud kivi klibu moodustas maa ümber orbiidi millest sai lõpuks kuu nagu me seda teame.

Algse atmosfääri teke

4400 BCE

Erinevad gaasid hakkasid hakkasid taevasse tõusma ja moodustama algset atmosfäärilaatset kogumit ümber planeedi

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumis kujunesid esialgsed ookeanid ja kontinendid. Atmosfäär oli täidetud metaani ja lämmastikuga. Puudus osoonikiht. Arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi iseloomustavad esimesed mikroorganismid, tsüano- ja purpurbakterid ning vetikad.

Esimesed organismid

4000 BCE

Oletatavasti peetakse esimesteks organismideks keemilistest ainetest kujunenud kemoautotroofe, kes ei vajanud oma elutegevuseks hapnikku.

Teise atmosfääri teke

4000 BCE

Sai alguse vulkaanide eraldatud gaasidest. Peamisteks koostisosadeks olid süsinikdioksiid ja lämmastik, vähem oli veeauru, ammoniaaki ja metaani ning puudus hapnik. Esimese miljardi aasta jooksul toimus intensiivne vulkaaniline tegevus. Maa jahtudes suur osa veeauru kondenseerus, moodustusid veekogud: soojaveelised mered ning ookeanid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Sellele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Elava atmosfääri teke

3300 BCE

Atmosfääri koostis hakkas muutuma: fotosünteesi tulemusena ilmusid Maale elusorganismid, kellega kaasnes hapniku eraldumine ja süsinikdioksiidi imendumine. (Taimede fotosüntees põhjustas hapniku osakaalu tõusu). Süsinikdioksiidi osakaal langes, sest: 1.see oli lukustatud settekivimitesse (nt lubjakivi) ja fossiilkütustesse 2. taimed absorbeerisid (st. neelasid) selle fotosünteesiks ning 3. see lahustus ookeanides.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanis suurenes hapniku sisaldus tänu tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

2,1mld aastat tagasi. Aja möödudes hakkasid rakud üksteist rühmitama. Iga rakk läbis spetsiifiliste ülesannete spetsialiseerumisprotsessi, suurendades sõltuvust oma partneritega. Evolutsioonis oli see väga oluline, kuna võimaldas keerukamate olendite teket. Üks põhjuseid oli keskkonnas hapniku taseme kasv, millega kohanemiseks oli vaja organismidel areneda hulkrakseteks, et mitte välja surra.

Lumepalli-Maa (Proterosoikumi jäätumine)

750 BCE

Maa oli üleni jäätunud. Arvatakse et see aitas kaasa nn Kambriumi plahvatusele

Paleosoikum ehk vanaaegkond

542 BCE

Arenesid keerulisemad eluvormid, maismaaelu, jaguneb kuueks ajastuks, aegkonna lõpus suri kuni 95% liikidest välja.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi looma riiki tekkisid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel.

Kambriumi plahvatus

542 BCE

Väga kiire loomade evulutsioon. Saakloomadel kujunes välja välisskelet, röövloomadel jõulised lõuad ja hambad. Sellist üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Kambriumi plahvatus

541 BCE

541mln aastat tagasi. Enne kambriumi plahvatust olid enamik organisme suhteliselt lihtsad, koosnesid üksikutest rakkudest või väikestest mitmerakulistest organismidest, mis olid aeg-ajalt kolooniatesse organiseeritud. Kui mitmekesistamise kiirus hiljem kiirenes, muutus elu mitmekesisus palju keerulisemaks ja hakkas sarnanema tänapäevaga. Sellel perioodil ilmusid peaaegu kõik praegused loomade fülaadid.

Esimene kiskja Anomalocaris

535 BCE

535mln aastat tagasi. Anomalocaris oli Kambriumi merede peamine kiskja. Kambriumi fossiilid näitavad, et see loom oli sel perioodil laialt levinud. Teda peetakse Maa ajaloo esimeseks kiskjaks. Kasvasid nad 1,8m pikkuseks. Suurepärane nägemine, ujumiskiirus tänu tema keha kujule ja teravad ogad tema esijäsemete küljes tegid temast omaaja edukaima kiskja. Nad olid tänapäevaste lülijalgsete, kaasaarvatud vähkide ja krabide kauged esivanemad.

Esimesed kalad

530 BCE

Arenesid välja pealuu ja selgroog, kuid lõualuud veel ei olnud.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine mis lõppes jääajaga.

Esimesed taimed

470 BCE

Varased maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel.

Ordoviitsiumi lõpu jäätumine

460 BCE

Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra. Paljud madal merealad muutusid kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise

Ordoviitsiumi-Siluri väljasuremine

450 BCE

450mln aastat tagasi. Esimese massilise väljasuremise tagajärjel suri Maal 85% elavatest liikidest. Põhjustajaks kliimamuutus, mis muutis mereveetemperatuure. Ordoviitsiumi perioodi lõpus hõlmas massiline jäätumine kiiresti lõunaosa superkontinenti Gondwana. Lukustus suur osa maailma veest ja veetase alanes. See viis elupaikade ja toiduahelate hävinguteni. Jäätumise põhjusteks arvatakse Põhja-Ameerika Apalatši mägede teket. Kliimamuutusele on teadlased tänaseks välja käinud aga ka alternatiive.

Silur

443 BCE

Vee tase tõusis palju peale Ordoviitsiumi jääaja jää sulamist. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikatele ehitatud rifid. Ujusid ka primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad, kelle hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks, näiteks rüükalad ja vihtuimsed.

Esimesed metsad

380 BCE

Kui Devoni ajastu algul oli maismaataimestik veel hõre siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Esimesed puud olid nii praeguste puude kui ka sõnajalgtaimedega sarnased ning kasvasid umbes 10 meetri pikkuseks.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. Nad liikusid maismaal nagu hülged.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus elasid tänaste osjade, koldade ja sõnajalgtaimede hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kasvanud ja surnud metsade puudest kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldes ei tekkinud kivisütt sama palju. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.

Esimesed roomajad

315 BCE

Ilmusid esimesd teadaolevad sisalikud, kes olid kohastunud eluga maal täielikult.

Karboni- Permi jäätumine

300 BCE

Karboni lõpul ja Permi algul kattis õhuke jääkiht praeguse Lõuna-Ameerika, Aafrika, Madagaskari, Araabia, India, Antarktika ja Austraalia alasid.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ülekaal, meredes aga luukalade osakaal.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Permi ajastu suur väljasuremine

251 BCE

Maailma ajaloo suurim väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Permi- Triiase jääaeg

250 BCE

Arvatakse et suure väljasuremise põhjus Permi ajastul oli kliima järsk jahenemine ning maa kattumine õhukese jääkihiga.

Esimene dinosaurus Eoraptor

231 BCE

231mln aastat tagasi. Esimene dinosaurus Maal oli Eoraptor. Tal oli sihvakas keha, mis kasvas umbes 1 meetri pikkuseks ja mille kaal oli umbes 10 kilogrammi. Jooksis ta tagajalgadel püsti. Sääreluu ja reieluu suurused viitavad tema kiirele jooksutempole. Tema esijäsemed olid vaid pool tagajäsemete pikkusest, mis viitab kahejalgsusele. Eoraptoril oli igal käel viis sõrme, millest kolme pikimat kasutas ta jahtimisel.

Esimesed dinosaurused

230 BCE

Ajastu lõpul toimunud uus väljasuremine andis dinosaurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maal.

Esimesed imetajad

210 BCE

Esimesed imetajad olid väikesed, ning elasid dinosauruste varjus.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Samuti elasid juura ajastu meredes juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed krokodillid

180 BCE

Esimest krokodilli leitud pealuud peeti algselt kala omaks, kuid umbes 250 aastat hiljem saadi aru, et see on krokodilli oma. Samuti arvatakse et krokodillid võisid olemas olla juba 250 miljonit aastat tagasi.

Juura- Kriidi külmaperiood

170 BCE

Arvatakse, et vulkaanide pursked põhjustasid kliima jahenemise ja lühikese jääaja.

Esimesed kilpkonnad

164 BCE

Hilis juura kilpkonnadest on palju teateid ja säilmeid. Kõige rohkem Põhja- Ameerikast.

Esimesed linnud

150 BCE

Vanim linnu fossiil on leitud Saksamaalt. Arvatakse, et linnud on välja arenenud teropoodide seltsist.

Kriit

145 BCE

Maailma ajaloo üks soojemaid perioode. Maal jääd ei olnud. Ookeanides elasid plesiosaurused ja ihtüosaurused ning karbid. Maismaal valitsesid dinosaurused, ilmusid uued imetaja- ja linnuliigid.

Esimesed õistaimed.

140 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maismaa taimestikus. Vanim teada olev õistaim oli veetaim umbes 130 miljonit aastat tagasi, kuigi õistaimed ilmusid juba palju varem.

Paleogeen

66 BCE

Algas imetajate ja lindude kiire areng. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. See härel hakkas kliima jahenema järk- järgult ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Toimus suur väljasuremine, kus surid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Põhjuseks peetakse meteoriidi kokkupõrget maaga.

Kainosoikumi jäätumine

34 BCE

Kestab tänapäevani.Arvestatakse sisse kõiki Maa osi mis on aasta ringselt kaetud jääga. Algust arvatakse alates Antarktika jää tekkimisest.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud ning rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varaseed hominiidid. Maa kliima jahenes ning see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Kujunes pooluste jääkate.

Esimesed inimeste eellased

3 BCE

2,8 miljonit aastat tagasi ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.

Kvaternaar

3 BCE

Ajastu jooksul suri välja palju imetajaid: nt mammutid ja karvased ninasarvikud, ning linnuliike: nt dodod ja moad. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.