Geokronoloogiline skaala Kadri R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodis pärinevaid kivimeid võib leida Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabavad meteoriidsajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu tekkimine

4500 BCE

Planeet Maa põrkus kokku suur taevakehaga, mille tulemusena tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus: 4 kuni 2.5 mld aastat tagasi. Perioodi aegsetes meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud mikroorganismide (sh tsüno- ja purpurbakterite) ning mitmete vetikate vahel kujunenud kihilised moodustised (stromatoliidid).

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus: 2500 kuni 542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Mitmel korral jäätus Maa suures ulatuses ära. Perioodi lõpus ilmus nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Fanerosoikum

542 BCE

Kestus: 542 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Ajavahemik, mille vältel on toimunud eeskätt skeletiga hulkraksete organismide areng. Hõlmab Vana-, Kesk- ja Uusaegkonna.

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542 - 485 mln aastat tagasi. Toimus kambriumi plahvatus - kiire evolutsioon, mille käigus tekkisid peamised tänapäevaste organismide ehitustüübid. Kasvas vetikate hulk, ilmus järjest enam selgrootute rühmi ja toimusid arengud evolutsioonilises vasturelvastumises.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485- 443 mld aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustike massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus: 443 - 419 mln aastat tagasi. Soojades mered kujunesid käsnade koralide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid esimesed primitiivsed kalad. Väikesed ja lihtsa ehitusega taimed jätkas maapinna asustamist, kasvades tihti üleujutatavatel aladel. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjaglsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus: 419 - 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik elustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid) ning merede äärealadel olid suured riffid. Mujal veekogudes elasid nt. rüükalad ja vihtuimsed, olles tolleaegsed tippkiskjad. Perioodi lõpuks olid maismaale tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus: 359 - 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldes ei ole nii suurel hulgal kivisütt tekkinud mingil muul ajastul. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus: 299 - 252 mld aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseosas asetses kuiv karmi kliimaga kõrb. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad, kes pidasid karmidele tingimustele vastu. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (hukkus 90% Maa asustanud liikidest).

Triias

252 BCE

Kestus: 252 - 201 mln aastat tagasi. Ajastu alguses oli elustik liigivaene, taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus tominud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes kasvas ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus: 201 - 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus: 145 - 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima maismaataimestikus. Ookeanid ja mered oli tihedalt asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpus toimunud massiline väljasuremine (meteoriidiplahvatus) hävitas dinosaurused, paljud merelised loomad jt.

Paleogeen

66 BCE

Kestus: 66 - 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid suurearvulisteks asurkondadeks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajad elasid maismaal, aga vaalade eellase asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primadid. Kiilma oli soe ja niiske, troopilised metsas kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus: 23 - 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel tekkis jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus; 2,5 mld aastat tagasi kuni tänaseni. Ilmusid perekond Homo esindaja, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiensi tekkimiseni. Perioodi jooksul suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). MItmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.