Geokronolooiline skaala

Geokronoloogiline skaala Johanna E

By johanna.mihkelson
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Period: 4600 BCE to 542 BCE

    Eelkambrium

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkus suure taevakehaga.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus ka mitu suurt jäätumist, millal Maa oli üleni kaetud.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda evolutsiooni tuntakse ka kambriumi plahvatuse nime all.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes kuni 100 meetri võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • 443 BCE

    Silur

    Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varasemad maismaa taimed olid lihtsa ehitusega ja paiknesid niisketel, sageli üleujutatud aladel.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 359 BCE

    Karbon

    Karboni ajastul katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid kõrbe ja karmi kliima tingimustes elada. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • 252 BCE

    Triias

    Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, kuna permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järgmine väljasuremine andis neile võimaluse olla peamiseks loomarühmaks maismaal. Ajastul ilmusid esimesed imetajad.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

  • 201 BCE

    Juura

    Juura ajastul vahetusid loomad ning ilmusid linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, ning meredes elasid juba ka tänapäeva kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed ja hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imeteja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne meteoriidiplahvatuse tõttu.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeeni ajastul hakkas väljasuremise tõttu kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas jahenema ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeeni ajastul omandasid mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, toimusid jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

  • 2 BCE

    Kvaternaar

  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased ehk "homo" , mis viis tänapäevase inimese "homo sapiens" tekkimiseni. Ajastu jooksul suri välja palju imetajaid.