-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis kuu -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus tänu tsüanobakteritele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatusikult jääga kaetud. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Toimus väga kiire evolutsioon, mida kutsutakse ka kambriumi plahvatuseks. Ilmusid esimesed kalad ning tekkisid palju selgrootute rühmi. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõppes aga jääajaga. Jääaeg tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise, mis tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Tekkisid rifid tänu käsnadele, korallidele ja lubivetikatele, Soojades meredes elasid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimesteks maismaaloomadeks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid lühikest aega võimelised maismaal hakkama saama. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid maismaale esimesed roomajad. Üleujutatavatel aladel tekkis surnud puidust kivisöelademed võrreldes teiste ajastutega kõige rohkem. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea. Suurenes taimestikus paljasseemnetaimede ning meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Triias
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal ajastu lõpul järjekordse üld väljasuremise pärast. Ilmusid esimesed imetajad. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis kiiresti hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosurused ja ihtüsaurused jt. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul arvatakse, et oli meteoriidiplahvatus, mis põhjustas dinosauruste ja paljute mereliste roomajate jt väljasuremise. -
66 BCE
Paleogeen
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Tekkisid esimised jänesed ja kassid. Enamik imetajates elas maismaal va vaalade eellased. Kliima oli soe ja niiske tänu millele kasvasid troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel. Ajastu lõpu poole hakkas kliima jahenema ja tekkisid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkong
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ja põhjustas poolustele jääkatte tekkimise. -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Suri välja palju imetaja- ja linnuliike näiteks mammutid ja dodod. Nende väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
