Geokronoloogiline skaala Greg G2R3

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoroodisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi Maa põrkus kokku Theiaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumi kestus oli 542 eKr - 485 eKr. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule, loomariiki ilmusid paljud selgrootud: käsnad, ainuõõssed, käsi- ja lülijalgsed ning limused ja esimesed kalad. Paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes ning välisskelett. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nim. evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Polnud tänapäeva kalade sarnane. Neil puudusid ka lõualuud.

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsiumi kestus oli 485 eKr - 443 eKr. Ilmusid esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: korallid, trilobiidid, käsijalgsed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõpul hakkas toimuma kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks. Selle tõttu hakkas ka mereelustik massiliselt väljasurema.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed ja nõudsid niisket kliimat. Hiljem kui taimed hakkasid moodustama vahalaadseid aineid enda katteks, hakkasid taimed tekkima ka kuivematesse piirkondadesse.

Silur

443 BCE

Silur kestis 443 eKr - 419 eKr. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, lubivetikate ja korallide ehitatud rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel/üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, kellest esimeste hulka kuulusid tuhatjalgsed ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Devoni aeg oli 419 eKr - 359 eKr. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: okasnahksed, trilobiidid ja käsijalgsed. Šelfimerede äärealadel olid suured riffid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad (nt. rüükalad) kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama.

Esimesed metsad

390 BCE

Algul oli puude evolutsiooni kaks põhilist eesmärki hoida ennast püsti ja mitte välja kuivada.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Põhimõtteliselt nelja jalaga kalad algul.

Karbon

359 BCE

Karboni aeg oli aastatel 359 eKr - 300 eKr. Võimsates karboni metsades kasvasid tänapäaeva sõnajalgade, osjade ja koldade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatele aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastul oli võrreldes teiste ajastutega kõige rohkem kivisütt tekkinud. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, kellest osadel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Perm oli 300 eKr - 252 eKr. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid tingimustega kohaneda. Sellel ajastul suurenes paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triias oli aastatel 252 eKr - 200 eKr. Tohutu väjasuremise pärast permi ajastul, oli see ajastu üsna liigivaene. Väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid ajastu lõpul järgneva väljasuremise tõttu peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid ka esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Oli liha söövaid dinosaurusi kui ka ainult taimi söövaid.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Juura

200 BCE

Juura aeg oli aastatel 200 eKr - 145 eKr. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Sellel ajastul ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (plesiosaurused ja ihtüosaurused). Juura ajastu meredes leidus ka tänapäevaseid kalu. Maismaast oli enamik kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Esimesed linnud olid rohkem dinosauruste sarnased kui tänapäeva lindude.

Kriit

145 BCE

Kriidi ajastu oli aastatel 145 eKr - 66 eKr. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Esimesed mesilased. Ookeanid ja mered olid asustatud suuresti plesiosauruste, ihtüosauruste ja rudistidega. Maismaal valitsesid endiselt dinosaurused, kuid arenesid ka uued linnu - ja imetajaliigid. Ajastu lõpul toimus uus väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeen oli aastatel 66 eKr - 23 eKr. Paleogeeni ajastul hakkas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Jäneste, kasside teke. Imetajad kujunesid väikesest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, kuid see hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Neogeen oli aastatel 23 eKr - 2,5 eKr. Neogeeni ajastul omandasid mandrite geograafia ning loomade ja taimestiku põhijooned tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud ning rotid ja hiired. Sellel ajastul kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid hominiidid ehk inimeste eellased. Neogeenis oli korduvaid jäätumisi maa kliima jahenemise tõttu. Selle tõttu kujunes poollustel jääkate.

Homo sapiens

20 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaar on alates aastast 2.5 eKr kuni tänapäevani. Kvaternaari ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud Homo tänapäevase inimese ehk homo sapiensini. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike (nt mammutid, karvane ninasarvik, moa, dodo). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Kvaternaar

Period: 2 BCE to 2023