Geokronoloogiline skaala Delia R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6 kuni 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaalt, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabavad meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Algelised eluvormid hakkasid välja kujunema meredes. Selle ajajärgu ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, millest paljudes on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Eluteke

3800 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Tekkisid mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud vahepeal, tekkis Ediacara elustik, kuhu arvatavasti kuulus tänapäevaste rühmade esindajad.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Siis tekkisid kõik tänapäevased organismide ehitustüübid ning suurem osa loomhõimkondadest: planktilised vetikad, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule, tekkis palju selgrootute rühmasid, mineraalne toes, ning ka välisskelett.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Valdavalt soe kliima, kuid Ordoviitsiumi lõpul tekkis kliima jahenemine, ning jääaeg. Enne seda ilmusid esimesed maismaataimed. Jääajaga kaasnes mereelustiku massiline väljasurenemine tänu madalmerede muutumisel kuivaks maismaaks.

Silur

443 BCE

Maismaad hakkasid asustama tuhatjalgsed meriskorpionid ja skorpionid. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rigid soojades meredes. Taimed kasvasid niisketel ja üleujutatud aladel, ning nad olid lihtsa ehitusega.

Devon

419 BCE

Käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid olid meredes põhjaelustikuna. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed, kes olid oma kasvult suuremad. Maismaal oli toimunud suur muutus- olid tekkinud esimesed metsad. Esimesed kahepaiksed- selgroogsed- suutsid lühikest aega maismaal elada.

Karbon

359 BCE

Maismaale olid tekkinud võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Tekkisid esimesed roomajad, ning maismaal oli leida rohkesti lülijalgseid, osad putukad õppisid lendama.

Perm

300 BCE

Sellel ajastul tekkis hiidmanner kaetuna kuiva kõrbega, ning seda ümbritses ookean. Roomajaid oli palju, kuna neile oli selline kliima talutav. Meres suurenes luukalade osakaal, ning tekkis paljasseemnetaimi maismaale. Ajastu lõppedes kadus 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Peale kõige suuremat väljasuremist võttis taastumine aega 10 miljonit aastat. Esimesed tekkinud loomad peale seda - dinosaurused - muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Vee elustikus suurenes ammoniitide ja karpide osakaal, ning ilmusid esimesed imetajad.

Juura

200 BCE

Paljud dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad olid ikka kõrgel kohal loomastikus. Esimesed kilpkonnad, linnud ja krokodillid tekkisid sellel ajastul. Kaladel tekkis tänapäevane ehitus. Maismaal oli paljasseemnetaimedest metsad.

Kriit

145 BCE

Esile ilmusid esimesed mistimed, vee elustikus tulid plesiosaurus ja ihtüosaurus, ammoniidid ja lehmasaure karbid. Ajastu lõpul oli jälle väljasuremine, mille tõttu hävisid dinosaurused, roomajad jpt. Arvatakse, et selle põhjustas meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Tekkisid esimesed primaadid maismaale, ning imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajaid asusid maismaal. Kliima muutumisel jahedamaks, tekkisid heitlehelised taimed. Seniseid metsi asendasid rohumaad, preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Taimestik, loomastik ja geograafia hakkas jäljendama tänapäevaseid ilmeid. Levima hakkasid uued loomad- konnad, maod, laululinnud, hiired ja rotid. Ilmnesid inimeste eelkäijad- hominiidid. Kliima jahenes järjekordselt edasi, tekitades külmumise poolustel.

Kvaternaar

2 BCE

Tekkisid "homo" esindajad aafrika aladel. Nad arenesid ja hakkasid liikuma läbi terve maailma. Mammutid ja karvased ninasarvikud surid välja, ning paljud loomaliigid said sama saatuse osaliseks. Arvatakse, et inimeste tekkimine, hävitab veel rohkemaid loomaliike.