-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
-
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Meredes arenesid algelised ELUVORMID, sealt on pärit vanimad stromatoliidid, kus on säilinud ka bakterfossiile -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhakium
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik (pehmekehalised) -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, üksteise järel ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused, toimus evolutsiooniline võidurelvastumine -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed MAISMAATAIMED, kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga, ookeanipind alanes 100m ja selle tõttu suri mereelustik massiliselt välja -
443 BCE
Silur
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist (väiksed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel), esimesed LOOMAD asustasid maismaad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid) -
419 BCE
Devon
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid), meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks - tippkiskjad, ajastu lõpuks tekkisid esimesed METSAD, esimesed KAHEPAIKSED -
359 BCE
Karbon
Võimsad metsad (kasvasid sõnajalgade, osjade, koldade eellased), mererannikutel ja jõelammidel surnud puudest kivisöelademed, maismaal lülijalgsed, osadel putukatel lennuvõime, esimesed ROOMAJAD -
299 BCE
Perm
Hiidmanner Pangaea ja ookean Panthalassa, mandri sisealas kõrb karmi kliimaga, maismaal ülekaalus roomajad, taimestikus paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal suurenes, suurim väljasuremine Maal (liikidest hävis 95%) -
252 BCE
Triias
Elustik liigivaene (väljasuremisest taastumine võttis 10 mln aastat), esimesed DINOSAURUSED, esimesed IMETAJAD, meredes suur ammoniitide ja karpide osakaal, järjekordne väljasuremine -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
dinosaurused, imetajad, kahepaiksed, roomajad vahetasid välja triiases levinud loomad, esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid, meredes merelised roomajad ja tänapäeva tüüpi kalad, suur osa maismaast tiheda paljasseemnetaimedest metsa all -
145 BCE
Kriit
Esimesed ÕISTAIMED (hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku), ookeanid ja mered asustatud rudistide, plesiosauruste, ammoniitide jt, maismaal valitsesid dinosaurused, uued linnu- ja imetajaliigid, peamine väljasuremise põhjus meteoriidiplahvatus -
66 BCE
Paleogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon (dinosaurused ja hiidroomajad väljasurnud), enamik imetajaid maismaal (vaalade eellased meredes), esimesed PRIMAADID, alguses kliima soe ja niiske (troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel), kliima jahenes ja valdaks muutusid heitlehelised taimed, ulatuslikud rohumaad (asendasid metsi) -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned tänapäevase ilmega, levisid maod, konnad ja laululinnud (rotid ja hiired), Aafrikas varased HOMIIDID -
2 BCE
Kvaternaar
Perekond Homo esindajad, välja suri palju imetaja- ja linnuliike (mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa), väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedi elustikule
