Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala Andero BK

By AnderoE
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkus Theiaga ja tekkis kuu
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi ja protesoikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Maa peal on rohkem hapniku kui enne(fotosünteesivate tsüanobakterite tõttu) ja oli ulatuslikult kaetud jääga. Ilmusid mitmerakulised organismid. Tekkis pehmekehaline elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kalad ja kõik organismide ehitustüübid, keda leidub tänagi. Tekkis planktiliste vetikate hulk, mis oli loomadele toiduks. Kujunesid välisskeletid. Toimus evolutsiooniline relvastumine.
  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kujunesid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, aga ükshetk jahenes kliima ootamatult, mis lõppes jääajaga. Seetõttu langes ookeani tase ligi 100 meetri võrra. Sellest tulenevalt vähenes ookeanis veetase ootamatult, mis põhjustas mereloomade massilise ära suremise.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes kujunesid käsnad ja korallid. Niiskedel aladel kasvasid lihtsad taimed. Maismaal hakkasid elama esimesed loomad, nt skorpionid.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikamere põhjades elasid peamiselt käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Selfimerede äärealadel korallid ja lubivetikad suuri riffe. Tolleaegsed tippkiskjad olid vettes elavad kalad, nt rüükala. Hapratest taimedest on saanud mets. Esimesed selgroogsed, kes said minna maismaale ajutiseks ajaks.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaal olid suured metsad. Sealt on pärit osjade, koldade ja sõnajalgade eelased. Üleujutatud aladel kujunesid surnudest metsadest kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osad putukad oskasid lennata, tekkisid esimesed roomajad. Ainus ajastu, kus tekib kivisütt.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Hiidmanner pangaea tekke, mis oli ümbritsetud Panthalassa ookeaniga. Paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal suurenes. Lõppes Maa suurima väljasuremisega(95% suri ära).
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul jälle väljasuremine. Suurenes karpide ja ammoniitide osakaal. See ajastu oli suhteliselt liigivaene, kuna paljud surid ennem välja.
  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt merelisi roomajaid elas ookeanides ning meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda metsaga, mis koosnes paljasseemnetaimedest. Triiase ajastul elanud loomi vahetasid vähehaaval välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Domineerima hakkasid äsjailmunud õistaimed. Kujunesid uued imetajad. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve. Ajastu lõpul toimus meteoriidiplahvatus, mille tulemusena dinosaurused ja roomajad surid.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Imetajate ja lindude kiire evulatsioon. Vaalaeelased hakkasid vees elama. Aina rohkem imetajaid elas maismaal. Esimesed primaadidd. Kujunesid savannid. Kliima hakkas jahenema ja kujunesid kattelehetaimed. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Inimahvide teke. Kliima jahenes oluliselt. Poolustel kujuned jääkate. Aafrikas ilmusid varased homoniidi(inimeelased)
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aaftikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese. Ajastu jooksul surid välja mammutid, karvased ninasarvikud, dodo ja moa linnud. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi leustikule.
  • Period: 2 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar