Geokronoloogiline skaala Älis R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaalt, Kanadast ja Austraalisast. Vulkaaniliselt aktiivne, Maas tabavad meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus 4 - 2,5 mld aastat tagasi. Perioodil arenesid meredes algelised eluvormid. Perioodi ladestutest on leidud vanimad stromatoliidid ja paljudes stromatoliitides on säilinud bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueon

2500 BCE

Kestvus 2500 - 542 mld aastat tagasi. Perioodil suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele hapnikusisaldus atmosfääaris ja ookeanide pinnakihis. Perioodil toimus ka mitmeid suuri jäätumisi, mis katsid Maa jääga. Aegkonna lõppul tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik, kuhu kuulavad osad tänapäevast rühmade esindajad kui ka välja surnud organismirühmad.

Proterosoikum ehk agueon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 kuni 485 mln aastat tagasi. Sel perioodil tekkisid enamus organismide ehitustüübid, mis on suurem osa loomahõimkondadest. Perioodil kasvas planktiliste vetikate hulk kui ka ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes välja ka mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 kuni 443 mln aastat tagai. Perioodil elasid soojades troopikameredes rikkalik elustik nt korallid, trilobiidid, käsijalgsed jne. Ilmusid ka esimesed maismaataimed. Ajastu lõppul toimus kiire kliima jahenemine ja see lõppes jääajaga. Jääajaga kaasnes elualade vähenemine ja see tõi omadega kaasa paljude mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestvus 443 kuni 419 mln aastat tagasi. Perioodil kujunesid soojades meredes käsnades, korallides ja teiste mere olevuste ehitatud rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Perioodil jätkasid maismaal taimede maismaal asustumine. Smuti hakkasid asustuma ka esimesed maismaaloomad nt skorpionid, mereskorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 kuni 359 mln aastat tagasi. Sel perioodil oli troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Meredesse ja järvedesse ilmusid suured kalad, kellest said selleaegsed tippkiskjad. Olid ka suuremad maismaa muutused. Ajastu lõpul ilmusid esimesed metsad ja samuti ilmusid ka kahepaiksed - selgrooksed, kes said lühikest aega maismaal elada.

Karbon

359 BCE

Kestvus 359 kuni 299 mln aastat tagasi. Perioodil katis maismaad juba võimsad metsad. Karboni ajastuga tekkis võrreldes teistega palju kivisütt. Mismaal elas palju lülijalgseid ja osadel tekkis ka lennuvõime. Ilmusid esimesed maismaal elavad roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Sel ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri sisealal oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaal oli roomajate ülekaal ja sel ajastul arenesid taimes edasi paljasseemnetaimedeks. Periood lõppes suure väljasuremisega, kus kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestvus 252 kuni 201 mln aastat tagassi. Periood oli väga liigvaene ja elu taastumiseks kulus kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud väljasuremine muutis dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal, samuti ka esimesed imetajad ja suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus 201 kuni 145 aastat tagasi. Perioodil elasid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, kilpkonnad ja ka krokodillid. Ajastu meredes elasid juba tänapäeava tüüpi kalad. Maismaal oli enamasti kaetud paljasseemnetaimedega.

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Perioodli ilmusid esimesed õistaimed. Maismaad valitses dinosarused, uued väljaarenenud imetajad ja linnuliigid. Perioodil lõpul toimus suur välja suremine, kus kadusid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Arvatakse väljasuremis üõhjuseks meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Perioodil toimus imetajatel ja lindudel kiire evolutsioon. Enamus imetajaid elas maismaal, aga vaalade eelased elasid meredes. Ilmusid ka esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliinma soe ja niikske, aga see hakkas järk-järgult jahenema. Perioodil kujunesid ulatuslikud rohumaad, savannid ja preeriad, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi. Perioodil hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Perioodil kujunes välja tänapäevane imetajad ja linnud. Aafrikasse ilmusid inimeste eelased hominiidid. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa jäätumise ja poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kastvus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäevani välja. Perioodi algul arenes välja inimese vahetud eelane - perekond Homo esindajade. Perioodil suri välja paljud imetajad nt mammutid ja linnuliike nt dodo. Väljasuremist seostatakse inimese üha suuremat mõju planeedi elustikule.