Geokronoloogiline skaala Tambet G2R2

Hadaikum

4600 BCE

kestis 4,6mld-4mld aastat tagasi. Oli vulkaanailiselt aktiivne ja olid meteoriidisajud.Hadaikumi lõpuks tekkis algne maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid. Selles perioodis tekkinud kivimeid on leitud Gröönimaalt, kanadast ja Austraaliast.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5mld a tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga ning moodustus Kuu

Arhaikum e ürgeoon

4000 BCE

Kestis 4mld-2,5mld aastat tagasi. Arhaikumi Meredes arenesid algelised eluvormid. On leitud sellest ajast mikroorganisme nt vetikad ning on leitud neis säilinud bakterfossiile

Arhaikum e üregoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliitide areng

3500 BCE

Proterosoikum e agueoon

2500 BCE

Kestis 2,5 mld-542 mln aastat tagasi. Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnaskihis suurenes tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste teke

2100 BCE

Eukarüootide areng

1500 BCE

Kambrium

542 BCE

542-485 mln aastat tagasi. Väga kiire evolutsioon ehk kambriumi plahvatus. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja ka tänapäeval eksisteerivate organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine-röövloomade hambad tugevnesid, seevastu tekkis paljudel loomadel tugev välisskelett ja mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

485-443 mln aastat tagasi.Esimesed maismaataimed. Kliima soe, kuid ajastu lõpus tekkis jääaeg. Sellega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100m võrra ja see tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

443-419 mln aastat tagasi. 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid. ujusid primitiivsed kalad. Väikse ja lihtsa ehitusega maismaataimed, mis asusid niisketel aladel. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid.

Devon

419 BCE

419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Merede äärealadel korallide, lubivetikate ja kihtpoorsete riftid. Tekkisid esimesed mered ja ilmusid esimesed kahepaiksed. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

359-299 mln aastat tagasi. Võimsad metsad. Osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel lennuvõime. Esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

299-252 mln aastat tagasi. Tekkis Panthalassa ookeaniga ümbritsetud Pangea hiidmanner. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus karmi kliima tõttu olid ülekaalus roomajad. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, kus hävis kuni 95% kõigist liikidest.

Triias

252 BCE

252-201 mln aastat tagasi. Oli liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat. Esimesed dinosaurused. Järjekordne väljasuremine. Dinosaurused domineerisid. Esimesed imetaja, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Esimesed dinosaurused

225 BCE

Esimesed imetajad

210 BCE

Juura

201 BCE

201-145 mln aastat tagasi. Suurenes dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate osakaal. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. krokodillid ja kilpkonnad. paljasseemnetaimedest metsad katsid suure osa maismaast.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad (oletatav meteoriidiplahvatus).

Esimesed õistaimed

130 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Palogeen

66 BCE

66-23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses oli kliima soe, ajastu lõpupoole kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid asendasid seniseid metsi.

kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

52 BCE

Esimesed kassid

30 BCE

Neogeen

23 BCE

23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite kuju ja asukoht hakkas omandama tänapäevast ilmet. Suurenes madude, konnade, laululindude, hiirte ja rottide arvukus. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. Korduvad jäätumised. Poolustel jääkate.

Inimahvide teke

7 BCE

Kavaternaar

2 BCE

2,5-0 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Paljude imetaja: mammut, karvane ninasarvik ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine, mille põhjuseks võis olla inimtegevus.