Eleriin Tšentemirova

Liivi sõja algus

Jan 22, 1558

1. jaanuaril ületasid endise Kaasani khaani Šigalei juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama. Peamiselt laastati Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Linnuseid vallutada ei üritatud, tegemist oli puhtalt rüüsteretkega.

Narva langeb Ivan Julma kätte

May 12, 1558

Linna ümber käisid pidevad vaenused ning üht sellist ära kasutades asusid venelased aprillis Narvat pommitama, väites, et linnast on Ivangorodi linnust tulistatud. Pommitamine tekitas linnas suurt kahju, saadeti Narvast Venemaale saatkond, mida on tihti süüdistatud selles, et see saadeti sinna ettepanekuga venelastele alistuda.

Venelased vallutavad Tartu

Jul 18, 1558

Juuli alguses jõudsid venelaste väesalgad Tartu alla. Algas linna pommitamine ja juba kümme päeva pärast piiramise algust otsustasid tartlased alistuda.

Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale.

May 13, 1559

Taani kuningas oli piiskopkonna ostmisest huvitatud kahel põhjusel: Taani sai taas enda kätte osa Läänemere idakaldast ning teiseks tahtis ta vältida Holsteinis asuvate valduste jagamist noorema venna Magnusega.

Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla

Aug 31, 1559

1. aasta hilissuvel otsustasid uueks ordumeistriks saanud Poola-meelne Gotthard Kettler ja Riia peapiiskop Wilhelm paluda senisest tungivamalt abi Poola-Leedult ja vajadusel anda endid ka kuningas Sigismund II Augusti protektoraadi alla. 31. augustil sõlmis Sigismund kaitselepingu orduga

Venelased piiravad uuesti Paidet

1560

Paidelased olevat venelaste piiramisest lahti saanud aga sel moel, et Oldenbockum olevat teeselnud allaandmist: torganud kübara vaia otsa ning näidanud seda venelastele. Seepeale kogunenud suur venelaste salk linnuse väravate ette, mille pihta Oldenbockum käskis aga kogutuld anda. Seetõttu hukkus mitusada venelast, misjärel teised piiramise lõpetasid ja Paide alt lahkusid.

Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal

1560

1. aasta sügisel laastasid venelased lisaks Viljandi ümbrusele ja Järvamaale juba ka Harju- ning Läänemaad. Seetõttu sattusid raskesse olukorda ka sealsed talupojad, keda isandad ei suutnud kaitsta. Nõnda puhkes talupoegade ülestõus, mis haaras Märjamaa, Hageri ja Kullamaa kihelkonnad. Talupojad valisid endale kuningaks ühe sepa, keda nad vankril sõidutasid ja kaks kübarat koos nendest läbi torgatud okstega krooniks pähe panid.

Härgmäe lahing

Aug 2, 1560

1. augustil 1560 oli ordu maamarssali Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi kokku põrganud kuni 10 000-mehelise venelaste väega. Ordu ei teadnud ilmselt, palju venelasi neil vastas on, ja püüdis neid purustada. Peagi piirati orduväed aga sisse ja sunniti alistuma. Mitmed tähtsad ordukäsknikud hukkusid kas lahingus või viidi Venemaale vangi, kus nad sama aasta lõpus hukati.

Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal

Aug 21, 1560

Vene vägedes, mis Viljandit piirama asusid, oli väidetavalt 40 000 meest. Enamik linnast langes tuleroaks ning venelased vallutasid selle.

Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule

Jun 4, 1561

Ordu ja peapiiskop alistuvad Poola-Leedu ülemvõimule

Nov 28, 1561

Pärast seda, kui rootslased olid endale saanud Põhja-Eesti, kiirustasid ka poolakad allesjäänud Liivimaa endale haaramisega. Peapiiskop ja ordumeister pidid 28. novembril 1561 Vilniuses sõlmima Pacta Subjectionise, millega viimased iseseisvaks jäänud Vana-Liivimaa riigid läksid Poola-Leedu kuninga Sigismund Augusti ülemvõimu alla.

Rootslased vallutavad Paide

1562

1. aastal jõudsid rootslased ka Paide alla, mille piiramine kestis aga pikka aega. Rootslased pommitasid linnust küll ägedalt ja korraldasid tormijookse, kuid edutult. Alles kahe kuu möödudes, kui Poola sõjasalka kimbutas nälg ja abi ei olnud loota, alistusid nad ning Paide linnus ja linn läksid rootslaste kätte.

Põhjamaade 7 aastane sõda Liivimaal

1563

Liivimaal oli tekkinud tõsine konflikt Poola ja Rootsi vahel, sest viimane oli lisaks Pärnule ja Paidele hõivanud ka Karksi ning ähvardas juba poolakate valduseid Põhja-Lätis. Samal ajal puhkes sõda ka Taani ja Rootsi vahel, seda peamiselt kaubanduslike vastuolude tõttu. Sõda ei jätnud puutumata ka Eesti ala, kus rootslased olid edukad: vallutati Läänemaa ja ka pool Saaremaast, endised Maasilinna foogtkonna alad.

Venelased piiravad esimest korda Tallinna

Aug 21, 1570

Tallinna piiramine algas 21. augustil, kuid et rootslastel oli võimalik mereteed pidi piiratutele pidevalt sõjamoona ning toiduaineid juurde vedada, siis ei suutnud venelased terve talve kestnud piiramise ajal linna tõsisemalt ohustada. Suuremaks ohuks kui venelased, oli tallinlastele puhkenud katkuepideemia. See levis aga ka venelaste laagrisse ja sundis neid 16. märtsil 1571 piiramist lõpetama.

Paide langeb venelaste kätte

Jan 1, 1573

Pärnu langeb venelaste kätte

Jul 9, 1575

Venelased piiravad teist korda Tallinna

Jan 23, 1577

Jaanuaris saabusid taas suured venelaste väesalgad Tallinna alla, sihiga see lõpuks vallutada. Kuid ka seekord ei õnnestunud neil linnale suuremat kahju teha, kuigi linna ümbrus laastati põhjalikult, sealhulgas hävitati ka Pirita klooster. Märtsis, kui piiramist juhtinud Vene väepealik surma sai, pakkisid venelased oma väelaagri kokku ning lahkusid linna alt.

Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all

Aug 21, 1578

Venelaste käes oli kogu Mandri-Eesti peale Tallinna ja ka Läti kuni Riiani. Kuid suur edu oli nõudnud ka suuri ohvreid ning edasiseks ründesõjaks ei jätkunud venelastel enam ressursse. Seda kasutasid ära rootslased ja poolakad, kes sõlmisid omavahelise liidu

Rootslased vallutavad venelastelt Paide

1581

Rootslased vallutavad Narva

Sep 6, 1581

Jam Zapolski vaherahu sõlmimine

Jan 15, 1582

Paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel sõlmisid venelased ja poolakad 1582. aasta alguses Pihkvamaal Jam Zapolski vaherahu, millega ka Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte.

Pljussa vaherahu sõlmimine

Aug 10, 1583

1. aastal sõlmiti Venemaaga Pljussa vaherahu, millega lisaks Eestimaale läks rootslaste kätte ka Ingerimaa. Pljussa vaherahu loetakse ometigi Liivi sõja lõpuks, sest seejärel ei suutnud venelased enam pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida ning ka Rootsi ja Poola vahel valitses esimestel aastatel rahu. Üldiselt rahumeelsed olid rootslaste ja poolakate suhted ka Saaremaad valitsenud taanlastega.