-
I MS algus
Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. Eesti ala jäi Vene impeeriumi koosseisu. -
Veebruarirevolutsioon Petrogradis
Tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. -
Revolutsioon Eestis
Vanglatest vabastati vangid, Tallinnas streik. -
Autonoomia demonstratsioon Petrogradis
Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, mille kinnitamine venis niivõrd, et eestlased otsustasid valitsusele survet avaldada. -
Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta
Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaavaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. -
Period: to
Muudatused Eestis
Vene ametnikud vahetati välja eestlaste vastu ning ametlikuks asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Toimusid Maapäeva valimised, millest sai esimene eestlaste parlamentaarne esindusorgan. Täidesaatva võimu sai Maavalitsus, mida juhtis alguses Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Samaaegselt hakati looma Eesti rahvusväeosi, mille eesmärk oli parandada eestlaste olukorda armees ja tugevdada kaitset Saksamaa võimaliku rünnaku vastu. -
Võnnu lahing
Eesti väed saavutasid suure võidu Võnnu all. Sakslased olid sunnitud taanduma ning Rahvaväe üksused marssisid lahinguteta Võnnu linna. -
Oktoobripööre
Bolševikud haarasid võimu, Ajutine Valitsus kukutati. Võimu haaramiseks moodustati Sõjarevolutsioonikomitee - punakaartlaste salgad. -
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Enamlane Viktor Kingissepp võttis võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Järgnevalt asendati demokraatlikud valitsused enamlaste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Kujunes välja ühe partei diktatuur ning kogu maa ja pangad riigistati. -
Period: to
Enamlikud reformid
Omavalitsused asendati nõukogudega, miilitsa asemel tuli Punakaart, kodanikuvabadusi piirati, maa natsionaliseeriti, mõistest loodi sotsialistlikud suurmajandid, suuromand natsionaliseeriti ja massiliselt arreteeriti baltisakslasi. -
Maanõukogu kogunemine
Maanõukogu ei tunnustanud bolševike võimu
Otsustati, et kõik võim Eestis kuulub kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni Maanõukogule
Jaan Tõnisson tegi ettepaneku iseseisvuse väljakuulutamiseks, kuid see ei leidnud veel toetust. -
Maanõukogu laiali saatmine
Laiali saatmise viisid läbi Eesti bolševike liidrid Viktor Kingissepp ja Jaan Anvelt. Maanõukogu Vanematekogu jätkas tegevust põranda all. Algas bolševike terroriperiood, algasid arreteerimised ja mahalaskmised -
Eesti delegatsioon välisriikides
jaanuari alguses:
Jaan Tõnissoni ja Jaan Poska juhitud Eesti välisdelegatsioon külastas Soomet, Rootsit, Taanit, Inglismaad ja Prantsusmaad.
Taotleti Eesti iseseisvuse tunnustamist lääneriikide poolt.
Suurbritannia andis Eestile de facto tunnustuse 3. mail 1918. -
Period: to
Poliitilise olukorra muutumine 1918.a alguses
Eesti Asutava Kogu valimised katkestati.
Baltisakslased kuulutati lindpriiks, arreteeriti ja küüditati. Bresti rahurääkimised katkestati ja algas sakslaste pealetung. -
Tartu vabastamine
Soomusrongid koos Kuperjanovi partisanidega vabastasid Tartu linna enamlaste okupatsioonist. -
Maanõukogu Päästekomitee moodustamine
Moodustati kolmeliikmeline Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik)
Päästekomitee ülesandeks oli võimu kehtestamine Eestis pärast bolševike taandumist ja enne sakslaste saabumist. -
Eesti iseseisvuse väljakuulutamine
Päästekomitee avaldas Tallinnas manifesti "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Kuulutati välja iseseisev ja demokraatlik Eesti Vabariik.Moodustati Eesti Ajutine Valitsus eesotsas peaminister Konstantin Pätsiga.Määrati kohalikke võimuorganeid üle Eesti, kes võtsid võimu enda kätte. -
Saksa vägede sissemarss Tallinna
Järgmisel päeval pärast iseseisvuse väljakuulutamist marssisid Saksa väed Tallinnasse. Sakslased ei tunnustanud Eesti Ajutist Valitsust. Algas Saksa okupatsioon Eestis, mis kestis novembrini 1918.
Saksa okupatsioonivõimude poliitika:- Ei tunnustanud Eesti iseseisvust
- rahvusväeosad saadeti laiali
- Poliitiline tegevus keelustati ja poliitikud vangistati
- Kohapeal võim baltisakslastel
- Asjaajamiskeel saksa keel
-
Landeswehr'i sõja algus
Algas Landeswehr'i sõja teine etapp - Võnnu lahing. Sakslaste pealetung sai alguse, mis viis ägeda vastasseisuni. -
Loodearmee pealetung Petrogradile
Algas Loodearmee pealetung Petrogradile, millesse oli Antandi nõudel kaasatud ka Eesti väed. Petrogradi vallutamise plaan nurjus ja algasid ägedad kaitselahingud. -
I MS lõpp
Compiegne'i vaherahuga kapituleerus Saksamaa
Saksa revolutsioon kukutas keisri, Saksamaast sai vabariik. Saksa väed hakkasid Eestist lahkuma, tekkis võimuvaakum. -
Eesti Ajutise Valitsuse tegevuse taastamine
Eesti Ajutise Valitsuse tegevuse taastamine. -
Ajutise Valitsuse täiendatud koosseis
Konstantin Päts moodustas laiapõhjalise Ajutise Valitsuse, kuhu kuulusid kõikide olulisemate erakondade esindajad. Alustati riigiasutuste töölerakendamist ja eesti rahvusväeosade formeerimist. -
Vabadussõja algus
Punaarmee ületas Narva jõe ja alustas pealetungi Eestile. Narva langes 29. novembril, Eesti väeosad olid alles formeerimise järgus. Samal päeval kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. -
Narva langemine
Punaarmee üksused marssisid Narva linna sisse. Sellega algas Punaarmee kiire edasitung Eesti territooriumil. -
Ajutise Valitsuse üleskutse
Valitsus kutsus eestlasi üles astuma vabatahtlikuna sõjaväkke, et kaitsta riiki enamlaste pealetungi eest. Alustati vabatahtlike üksuste loomist (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid jt). -
Tartu langemine
Punaarmee hõivas Tartu linna. Eesti vägede taandumine jätkus, kuna neil polnud piisavalt jõudu vastupanuks enamlaste pealetungile. -
Rahvaväe vastupealetung
Algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhjuseks olid soomusrongid. Hoogaste löökidega alustati Eesti territooriumi vabastamist. -
Narva vabastamine
Utria dessantoperatsiooni tulemusena tõrjuti enamlased Narvast. Sellega alustati edukalt Kirde-Eesti vabastamist. -
Eesti territooriumi vabastamine
Eesti väed olid selleks kuupäevaks vabastanud kogu Eesti territooriumi Punaarmee okupatsiooni alt. -
Narva kaitselahingud
Punaarmee tegi massiivse pealetungi Narva vallutamiseks, kasutades 200 suurtükki ja tuhandeid sõdureid. Eesti väed pidasid vastu ja kaitsesid linna edukalt. -
Vaherahu sõlmimine
Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kirjutati alla vaherahulepingule, mis pidi lõpetama sõjategevuse kahe riigi vahel. -
Vaherahu jõustumine
Vaherahu hakkas kehtima kell 10:30. Sellega lõppes otsene sõjategevus, mis oli nõudnud üle 5000 inimelu. -
Tartu rahuleping
Tartu rahukonverentsil allkirjastati rahuleping, millega Venemaa tunnustas "ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust". Sellega lõppes ametlikult Eesti Vabadussõda.