Eesti iseseisvumine

  • I maailmasõja algus

    Saksamaa kuulutab sõja Venemaale. Eesti ala on Vene keisririigi osa.
  • Period: to

    I maailmasõda-Vabadussõja algus

  • Veebruarirevolutsioon Venemaal

    Kukutati tsaar, Vene keisririik läbi, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
  • Eestlaste demonstratsioon Peterburis

    Eesmärk oli saavutada Eestile autonoomia.
    Jaan Poska sai kubermangu komissaariks.
    Vanglad pandi põlema (nt Paks Margareta, Toompea vangla).
  • Eestimaa kubermangu ajutise juhtimise määrus

    Ajutine Valitsus määras.
    Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks.
  • Maanõukogu

    Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised.
    Seadis ametisse Maavalitsuse.
    Alguses seda juhtis Jaan Raamot, hiljem Päts.
  • Maanõukogu valimised

    Parempoolsed parteid: Tõnisson ja Päts, demokraatlik
    Tööerakond: Vilms ja Strandman, kaldusid vasakule, ametnikud ja keskklass
    Eesti vähemlased: Martna ja Rei, sotsialistid, (menševikud)
    Enamlased; bolševikud, radikaalsed sotsialistid, Anvelt, Pöögelmann ja Kingissepp
  • Enamlaste oktoobripööre

    Eestis moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee
    Eesti Nõukogude Täitevkomitee haarab 27.oktoobril Toompeal võimu
  • Maanõukogu Toompeal

    Maanõukogu deklareerib, et nemad on rahva valitud.
    Bolševikud löövad Maanõukogu laiali ja võim jääb enamlastele.
    Maanõukogu tahab teha Eesti välisdelegatsiooni, millega saavutavad Antaanti toetuse.
  • Iseseisvusmanifest

    • Päästekomitee poolt (K.Päts, J.Vilms, K.Konik)
    • Üle-eestiline iseseisvuse välja kuulutamine
    • 23.veebruar 1918 Pärnus Endla teatri rõdul
    • 24.veebruar Tallinnas Reaalkooli ees, lisaks - moodustatakse Ajutine valitsus e peaminister ja välisminister (Jaan Poska)
  • Saksa okupatsioon (25.02-11.10)

    • Saksamaa ei tunnistanud iseseisvust
    • Päts vangistati, asjaajamise keeleks muutus saksa keel
    • Rahvaväeosad saadeti laiali
    • Majandustoodang konfiskeeriti, sest Saksa sõjaväel oli vaja toitu
    • Balti Hertsogiriigi idee
    • Mis oleks seotud endise Saksa keisririigiga Eestimaa+Kuramaa+Liivimaa
    • Kuulutati välja üheks päevaks
  • Saksamaa kaotab I maailmasõja

    Ajapikku saksa väed lahkuvad.
  • Vabadussõja esimene rünnak

    Venemaa tahab oma alasi tagasi, aga siia jää nud saksa väed tõukavad nad eemale.
  • Vabadussõja esimene lahing Narva all

    • Rindel esimesed Eesti üksused
    • vabathtlikud ehk rahvavägi, koolipoisid, spordiseltsidest (Kalevlaste malev)
    • Sakslased ei tegutsenud koos Eesti jõududega, ei andnud meile oma relvi
    • rindel punaste üksused ja vene üksused, Punaste Viljandi Kütipolk, kommunistlikud hiinlased
    • Venemaa esitleb seda kui kodusõda
  • Period: to

    Vabadussõda

  • Eesti töörahva kommuun

    • Jaan Anvelti eesvedamisel
    • Maa natsionaliseeritakse, aga rahvale ei jagata
    • Tugevalt kiriku vastu, need muudetakse rahvamajadeks, kirikuõpetajad arreteeritakse
    • Vägivald kiriku vastu
  • Välisabi ja valitsuse reformid

    • On tehtud välisdelegatsioonn
    • Britid andsid laevastiku
    • Mobilisatsioon Eestis
    • Sõjaväe ülemjuhatajaks saab Laidoner
    • Soomusrongid, soomusautod
    • Soome vabatahtlikud
  • Eesti territooriumi vabastamine

    Tapa, Narva, Tartu (14.01)
  • Paju lahing

    • Valga vabastamiseks
    • Kuperjanov suri
    • Suured punased salgad vs koolipoisid+soomlased
  • Petseri vabastamine

    • Pealetung Pihkvasse
    • Koostöö vene valgetega
    • eesti eesmärk oli hoida oma territoorium vabana
  • Eesti Asutava kogu valimised, Maaseadus ja Põhiseadus

    • Valimine toimus ka rindel
    • Sotsid, Tööerakond, Rahvaerakond
    • Kaks seadust: Põhiseadus, Maaseadus
    • kõik, kes tulevad vabadussõtta, saavad peale sõda maad
    • punastelt tuldi Eesti poolele üle
  • Suur pealetund (mai-juuni)

    • Narvast, Pihkvast Peterburgi
    • Lõunast Põhja-Lätti
    • Koostöö Vene Loodearmeega
    • Eesti suhted on Loodearmeega halvad, sest nad ei tunnnista iseseisvat rahvusriiki, nad tahavad ühtset jagatud demokraatlikku Venemaad
  • Landeswheri sõda

    • 5. juuni kuni 3. juuli
    • Baltisaksa maakaitse vastu, kes olid Riias Ulmanise võimult kukutanud
  • Võnnu lahing- VÕIT

    • eestlaste võit
    • Landeswher löödi puruks
  • Tartu rahuläbirääkimised

    -Eestlased olid Narva jõel kindlustanud oma positsiooni
    Mis otsustati:
    - Jagati riigipiirid: 3.jaanuar kirjutati piirilepingule alla
    - 3.jaanuar relvarahu
    - Eesti ei ole Tsaari-Venemaa võlgades
    - Eestist evakueeritud varad tagastati=15milj kuldrubla
    - VENEMAA ÜTLES IGAVESEKS LAHTI - SUVERÄÄNIÕIGUSTEST EESTI ALALE
  • Tartu rahu

    Tartus, Poska gümnaasiumis