Vkhk vana

Ajaloo ajatelg

By Gerili
  • Klassitsismiajastu algus

    Klassisitsmisiajastul on kolm perioodi:eelklassitsism,varaklassitsism ja klassitsismi kõrgaeg.Klassitsimiajastu kuulsamad muusikud olid Viini klassikud ehk J.Haydn,W.A.Mozart,L. Van Beethoven. Klassitsismiajastu kuulsaim kunstnik on Jacques Louis David.Lõppu pole kindlaks määratud.
  • Wilhelm I

    Wilhelm I
    Wilhelm I ehk Wilhelm Suur oli konservatiivne, kindlate harjumuste ja militaristliku eluviisiga äärmiselt sihikindel mees, kes tõi Preisi poliitikasse Otto von Bismarcki.
  • Napoleon I

    Napoleon I
    Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Kahel korral valitses Prantsusmaad, 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815.Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud
  • Eestimaa talurahvaseadus

    Võeti Eestimaal üütelkonna maapäev vastu regulatiivi „Iggaüks...“, millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla- ja kihelkonnakohtud.
  • Eestimaa talurahvaseadus

    1. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. 1809. aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha põlisele (pärandatavale) kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid seaduse järgi maad osta. Talurahva koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile.
  • Liivimaa talurahvaseadus

    Talurahvaseadusega jäid Liivimaa kubermangu talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida; neid ei tohtinud kinkida maast lahus; nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati ümber. 1805. hakkas antud seadus kehtima ka Eestimaa kubermangu talupoegadele.
  • Louis XVIII valitsusaeg

    Louis XVIII valitsusaeg
    Louis XVIII oli Prantsusmaa kuningas 6. aprillist 1814 kuni 20. märtsini 1815 ning 8. juulist 1815 kuni 16. septembrini 1824. Louis XVIII oli eelviimane kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil.asub Prantsusmaa troonile pärast Napoleoni esimest troonist loobumist, pannes aluse Bourbonide restauratsioonile, on seejärel sunnitud pealt vaatama Napoleoni naasmist Pariisi ning nägema, kuidas Napoleonile vastu saadetud sõjavägi oma endise juhi poole üle läheb.
  • Viini Kongress

    Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis .Kongressi eesmärgiks oli lahendada mitmeid Prantsuse revolutsioonisõdadest, Üks Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme.
  • Saksa Liidu loomine

    Saksa Liit oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815. aastal Viini Kongressil kui 1806. aastal kaotatud Püha Rooma riigi järeltulija.
  • Viini kongressi lõoo

    Lõppakt, mis sisaldas kõiki eraldi lepinguid, allkirjastati (mõned päevad enne Waterloo lahingut).
  • Napoleon I valitsusaja lõpp

    Esimene vahepaus kui ta ei valitsenud oli 1814, aasta 11.Aprill, kuid aastapärast 18.märts 1815 astus tagasi valitsema ning seejärel lõpetas täielikult Prantsusmaa valitsemise
  • Eestimaa talurahvaseadus

    1. aastal kehtestatud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati talupoegade isiklik pärisorjus, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks.Talupojad said isiklik vabaduse ja hakkasid ise maksma pearahamaksu.
  • Liivimaa talurahvaseadus

    1816 võeti vastu ja 1819. aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus; talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad (vallad).
  • Louis XVIII iseloomujooned

    Louis XVIII oli tüse ning haiglane, Kuigi Louis ei muuda alguses eriliselt Napoleoni loodud riigisüsteemi, ei anna ka see tema populaarsusele midagi juurde. Hiljem langeb Louis XVIII ultratagurlike rojalistide mõju alla ning tema maine rahva silmis langeb veelgi. Ometi võlgneb Prantsusmaa Louis XVIII palju, kuna just tema oli see, kes aitas Prantsusmaal üle saada Napoleoni viimaste sõdade ning reparatsioonide tekitatud sügavast kriisist.
  • Kuninganna Victoria võimulolek

    Kuninganna Victoria võimulolek
    Victoria oli Suurbritannia ja Iirimaa valitsev kuninganna ja India keisrinna. Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna Victoria valitsemisaja kestus oli 63 aastat ja 7 kuud.
  • Louis XVIII valitsusaja lõpp

    Louis XVIII valitsusaja lõpp
    Pigem mäletas rahvas siiski seda, et Louis XVIII oli kogu revolutsiooni, Napoleoni valitsemisaja ning Napoleoni sada päeva veetnud eksiilis, et ta oli võimule tulnud võõrvägede abiga ning nende otsusel.
  • Charles X

    Charles X
    Charles X oli viimane kroonitud kuningas Prantsuse troonil ning ühtlasi viimane Püha Vaimu ordu suurmeister.Charles X kuningaks kroonimine leidis aset vana kombe kohaselt Reimsi katedraalis 1825. aastal. Vana kombe taastamine ei olnud samas eriti arukas, kuna ühelt poolt oli selleks ajaks juba niigi palju kuningate jumalikus päritolus kahtlejaid, samuti teadis rahvas väga hästi, et nii pühitsetud palsam kui ka püha ampull pidid olema vähemalt ühe korra hävitatud.
  • Nikolai I keisriks saamine

    Nikolai I keisriks saamine
    Aleksander I ootamatu surma järel jäi Vene riik mõneks ajaks valitsejata. Pärast oma vanema venna Aleksander I ootamatut ja järglasteta surma tõusis ta 14. detsembris 1825 keisritroonile.
  • Nikolai 1 iseloomulikud jooned

    Nikolai kohta on öeldud, et ta valitses Venemaad kui hiiglaslikku sõjaväekasarmut, hoolimata inimeste ehk sõdurite olukorrast, pöörates peaaegu kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise ja välise võimsuse kasvatamisele. Selles oli tal ka mõnevõrra edu. Just temaaegset Venemaad nimetati Euroopa sandarmiks, kuna ta oli valmis maha suruma igasuguse monarhistliku korra vastase liikumise.
  • Realismi ajastu

    Tekkis prantsusmaal,kõige rohkem väljendub realismiajastu kunstis kus hakati kujutama kõike realistlikumalt.Kunsti poolest oli kõige tuntuim Gustave Courbert.
  • Louis-Philippe I

    Louis-Philippe I
    Orléansi dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas. Louis-Philippe'st sai peagi liberaalse opositsiooni üks juhte. 1830. aastal, pärast Juulirevolutsiooni, tõusis ta Louis-Philippe I nime all Prantsusmaa troonile, kus valitses esialgu küllaltki edukalt. Oma poliitikas toetus ta jõukale keskklassile ning teenis seetõttu ära hüüdnime "kodanlasest kuningas". Tema valitsusaega nimetatakse tavaliselt Juulimonarhiaks.
  • Charles X valitsusaja lõpp

    Oma valitsemisaja lõpul astus Charles erinevaid samme, et võimu tugevdada, kitsendades näiteks ajakirjandusvabadust, ent kuna tegemist oli siiski piisavalt muutunud ühiskonnaga, ei suudetud seda enam välja kannatada ning 27. juulil 1830 algas Pariisis ülestõus, mida kutsutakse Juulirevolutsiooniks. Charles X põgenes Pariisist, loobus 2. augustil troonist ning läks eksiili, leides peavarju erinevatest Euroopa riikidest.
  • Hambachi pidu

    Ülesaksamaaline rahvuskogunemine (riigi ühendamine ja põhiseadus), kus 30000 inimest esitasid ühtse Saksa riigi loomise nõude.Pidustused toimusdi Pfalzis Hambachi lossi varemete juures.
  • Elektrimootor

    Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks.
  • Fotograafia

    Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi.
  • Telegraafi kasutamine

    Charles Wheatstone ja William Fothergill Cooke konstrueerisid esimese kaubandusliku elektrilise telegraafi.Ehitati valmis 1837 juba.
  • Eetrinarkoos

    Esimesena kasutas eeternarkoosi C. W. Long 1842. aastal 8 operatsiooni valutustamiseks. Esimese avaliku eeternarkoosi demonstratsiooni tegi W. Morton 1846. aastal Bostonis. Pärast neid katsetusi hakati eeternarkoosi laialdaselt kasutama kogu maailmas.
  • Louis-Philippe I

    1. aastal tabas maad aga majanduskriis ning kuninga valitsuse autoriteet langes kiiresti. Järgmise aasta alguses puhkesid mitmel pool, eriti Pariisis, mässud ning kuningas põgenes Suurbritanniasse, loobudes troonist oma pojapoja (Philippe VII) kasuks
  • Frankfurdi Parlament

    Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal.See töö toimus Frankfurdis Pauli kirikus 18. maist 1848. Eesmärk oli Saksamaa ühendamine ja põhiseaduse väljatöötamine.
  • Napoleon III

    Napoleon III
    Prantsusmaa president ja Prantsusmaa keiser .Presidendina ajas Napoleon konservatiivset, klerikaalset poliitikat, mis kindlustas talle korda ja tugevat võimu nõudvate alalhoidlike elementide poolehoiu.una Rahvuskogu püüdis üldist hääleõigust kaotada, kehtestas ta 2. detsembril 1851 diktatuuri, 1799. aasta põhiseadusega sarnaneva konstitutsiooni, surus vastupanu Pariisis veriselt maha ja saades eluaegseks Prantsusmaa presidendiks, kuulutas end täpselt aasta hiljem keisriks,luues Teise Keisririigi
  • Liivimaa talurahvaseadus

    Seadus kinnitas, et kogu maa oli mõisnike oma, kuid määras ära selle kasutamisviisi. See osa maast, mis oli seni talupoegade käsutuses, tunnistati talumaaks, mille kasutamine toimus vabalepingu järgi. Seda võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa.Koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks,
  • Frankfurdi parlament

    Pärast põhjalikke arutelusid kinnitati 28. märtsil 1849 põhiseadus (Verfassung des Deutschen Reiches), mis rajanes parlamentaarse demokraatia põhimõtetel ning millega pidi Saksa Liit muudetama keisri valitsuse all olevaks pärilikuks konstitutsiooniliseks monarhiaks.
  • Allveelaev

    Allveelaev
    Allveelaev on laev liikumiseks veepinna all. Allveelaevad leiavad enamasti kasutust sõja- või mereuurimislaevadena.
  • Nikolai 1 valitsusaja lõpp

    Nikolai suri 1855. Ta kuulutas välja Krimmi sõja, kuid ise ei näinud selle lõppu. Selle võitis Venemaa
  • Aleksander II valitsemisaja algus

    Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser.Aleksander II oli inimene, keda ajavaim sügavalt mõjutas ning kellel oli piisavalt elutarkust ja praktilisust, et vältida utopismi. Erinevalt mõnest oma eelkäijast ei olnud tal kinnisideesid, mida ta oleks tahtnud alamatele jõuga peale suruda ning mis ei oleks lasknud tal kainelt asju näha.
  • Eestimaa talurahvaseadus

    Eestimaa talurahvaseaduse "Walla kogukonna seadus"e järgi tunnistati talupoegade kasutuses olev maa talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa.Seadus reguleeris ka koolikohustust, koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks
  • 1865 - 24. juunil Vanemuine

    1865 - 24. juunil Vanemuine
    Asustati Vanemuise Selts. Autoriks oli Johann Voldemar Jannseni.
  • Postimehe asutamine

    Postimehe asutamine
    Ilmus nädalaleht „Perno Postimees“ Johann Woldemar Jannseni juhatusel.Postimees pidi algselt hakkama saama poliitiliselt kitsastes oludes ning algusaastatel oli lehe sisu õpetliku iseloomuga. Järk-järgult hakkas ajaleht avaldama ka iseseisvaid poliitilisi artikleid.
  • Liikide tekkimine

    "Liikide tekkimine" on briti loodusuurija Charles Darwini raamat, mis on üks bioloogia klassikalisi teoseid. Darwin väidab selles, et organismid on välja arenenud evolutsiooni käigus loodusliku valiku toimel.
  • Impressionism

    Impressionism oli 19 sajandi maalikunsti vool mis sai alguse oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.Tähtsaimad kunstnikud sellel ajastul oli Claude Monet , Edgar Degas ja Camille Pissarro.Tähtsaim muusik oli aga Claude Debussy.
  • Pärisorjuse kaotamine

    Pärast Krimmi sõja šokki, kui Aleksander II tõepoolest üritas süsteemi kõige läänelikemate mallide järgi reformeerida, kaotati keisri manifestiga pärisorjus kogu riigis, sest Aleksander II oli seisukohal, et pärisorjuse edasikestmine nullib majandust.Talupojad vabastati pärisorjusest ning osa haritavaid maid anti talupoegadele pika järelmakusga väljaostmiseks.
  • Bismarcki ajastu

    Bismarcki ajastu
    Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist.Pealtnäha kergete võitude taga seisis Bismarcki tohutu diplomaatiline talent ning Preisi armee moderniseerimisele kulutatud hiigelenergia.
  • Passiseadus

    Passiseadus
    Vastavalt passiseadusele võis iga vallakogukonna liige, kes oli vähemalt 21 aastat vana, nõutada passi elamiseks riigi mistahes linnas või paigas. Selleks pidid kõik teenistuse- või ametiga seotud võlad ja kohustused olema eelnevalt tasutud, valla ja kroonumaksud ning passiraha ette makstud. Lisaks sellele tuli elatusvahenditega kindlustada kõik vallas elavad lähisugulased. Nekrutikohuslastele, kes olid saanud 25 aastat vanaks, võis passi anda maks. 1 aastaks.
  • Liidu kokkuvarisemine

    Vaidlus kahe liidus domineeriva liikmesriigi, Austria ja Preisimaa (Saksa dualism), vahel selle üle, kellel kahest on suurem õigus Saksamaad valitseda, lõppes aastal 1866 pärast Austria-Preisi sõda Preisimaa kasuks ja liidu kokkuvarisemisega.
  • Esimene üldlaulupidu.

    Esimene üldlaulupidu.
    Toimus Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid.Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode.
  • Prantsuse III vabariik

    Palju oli Monarhia pooldajaid,alles 1870. aasta monarhia lootused jooksid liiva,Majandust tabas kriis,ostujõud oli seetõttu päris madal.Rantjeede kihi tekkimine.Tugev koloniaalpoliitika riik. Palju tüli oli Saksamaaga, kuid Inglismaa ja Venemaaga suhted soojenesid.
  • Vanemuise asutamine

    1. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".
  • Prantsus III vabariigi loomine

    Sedani lahing peeti 1. septembril 1870. aastal Prantsuse-Preisi sõja ajal Prantsuse keisririigi ning Preisimaa ja Baieri kuningriigi vägede vahel. Preisi-Baieri ühendväed said ülekaaluka võidu, mis tõi kaasa Prantsuse keisririigi likvideerimise.2. septembril alistusid Prantsuse väed eesotas Napoleon III ja Patrice de Mac-Mahoniga sakslastele. Mõni päev hiljem likvideeriti Prantsuse keisririik ja loodi Prantsuse kolmas vabariik.
  • Wilhem I kui Saksa keiser

    Saksa keiser oli ta 1871–1888.Keiser ja Preisimaa kuningas olid üks ja sama isik ning ta kuulus Hohenzollernite dünastiasse.Sai valitseja tiitli.
  • Napoleon III valitsusaja lõpp

    Napoléonil 1870. aastal ühtegi liitlast, kui ta oli sunnitud avaliku arvamuse survel Preisimaale sõda kuulutama. Kuid Sedani all sai keisri armee täielikult lüüa ning ta ise langes sõjavangi. Seepeale kuulutati ta sõja kaotuses süüdlaseks ning monarhia kaotati. Napoléon veetis oma viimased eluaastad Inglismaal eksiilis.
  • Bismarcki ajastu

    Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine).Loodi Saksa keisririik.
  • Telefon

    Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keelevahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil.
  • Sakala asutamine

    Sakala asutamine
    Sakala on eesti ajaleht, mis ilmub Viljandis. Selle asutas 1878. aastal Carl Robert Jakobson.
  • Elektrilamp

    Lamp on tehiskiirgusallikas, milles sisestatav energia muundub valgust sisaldava optilise kiirguse energiaks.Keemilisel energial põhinevad õlilambid, petrooleumilambid, karbiidlambid ja gaasilambid. Elektrienergiat ehk elektrit kasutavad elektrilambid.
  • Aleksander III valitsusaja algus ja iseloomulikudjooned

    Aleksander III valitsusaja algus ja iseloomulikudjooned
    Aleksander sai troonile pärast oma isa Aleksander II surma. Seetõttu otsustas ta mitte jätkata isa liberaalsete joontega poliitikat, vaid koondada kogu võim keisri ümber ning luua politseiriik, teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistati tsensuuri ning suurendati riigi propagandat.Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel-vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt.
  • Aleksander II surm ja valitsusaja lõpp

    Mõrvati atendaadi käigus.1881 tappis poola revolutsionäär Ignacy Hryniewiecki “Narodnaja Volja” täidesaatva komitee otsuse kohaselt isevalmistatud nitroglütseriiniga täidetud pommi abil imperaator Aleksander II,
  • Kuulipilduja

    Kuulipilduja on automaatlaadimisega tulirelv, mis on valmistatud laskmiseks põhiliselt valangutega
  • Raadio

    Raadio on signaalide edastamine raadiolainete abil sagedusalas mõnest kHz-st kuni 3 THz-ni.
  • Wilhelm II

    Wilhelm II
    Wilhelm II oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav.
    Ta soovis valitseda oma riiki sisuliselt absolutistlikult.Wilhelmi sõjaeelne poliitika oli agressiivne. Ta püüdis Saksamaa positsioone tugevdada kõikjal.
  • Wilhem I surm.

    Samuti sai ka tema valitsusaeg koos surmaga läbi.
  • Nikolai II

    Nikolai II
    Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Tema valitsusaeg algas 1894. aastast.Majanduslik toodang tõusis tunduvalt ning Venemaa saavutas 1914. aastaks teiste Euroopa riikidega võrreldava elatustaseme.enemaa hakkas taastuma Jaapani sõja laastavast mõjust. Majanduslik seis paranes.
  • Aleksander III valitsemisaja lõpp ja surm

    Aleksander  III valitsemisaja lõpp ja surm
  • Röntgen

    Seade, mis võimaldab teha pilte siseorganitest
  • Kuninganna Victoria valitsemisaja lõpp

    Victoria oli pikima valitsusajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsusajaga Briti monarh.
  • Postiimpressionism

    Postiimpressionism on 19 sajandi lõpu maalikunsti vool mis kasvas välja impressionismist.Kunstis saavutus kõige rohkem tol ajastul Vincent van Gogh kes maalis 900 maali ja tegi 1100 graafilist tööd.
  • Valitsusaja lõpp

    Nikolai 2 valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks.
  • Wilhem II valitsusaja lõpp

  • Prantsuse III vabariigi lõpp

  • Wilhem I

    Preisimaa kuningas 1861. aastast kuni surmani (regent 1859–1861),