19. sajand

Klassitsism

Period: Jan 1, 1501 to Dec 31, 1900

Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Viini klassikud.Moliere.

Louis XVIII

Nov 17, 1755

Louis XVIII oli Prantsusmaa kuningas 6. aprillist 1814 kuni 20. märtsini 1815 ning 8. juulist 1815 kuni 16. septembrini 1824. Louis XVIII oli tüse ning haiglane, üsna sarnane oma vanemale vennale, keda rahvas hea sõnaga ei meenutanud.

Charles X

Oct 9, 1757

Charles X (9. oktoober 1757 – 6. november 1836) oli Prantsusmaa kuningas 1824–1830. Troonile saades oli ta juba 66-aastane. Varem oli ta Artois' krahvina juhtinud ultramonarhiste ning tema vaated olid tunduvalt konservatiivsemad kui tema vendadel.

Napoleon I

Aug 15, 1769

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Terava mõistuse ja väga hea mäluga, haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815.

Louis Philippe

Oct 6, 1773

Louis-Philippe I (6. oktoober 1773 – 26. august 1850) oli Orléansi dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastatel 1830–1848. Noor Louis-Philippe tegi alates 1791. aastast karjääri Prantsuse sõjaväes ning paistis silma isikliku vaprusega. Ka tema vaated olid sarnaselt isaga küllaltki liberaalsd.

"Iggaüks..."

Jan 1, 1802

1. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi „Iggaüks...“, millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla- ja kihelkonnakohtud.

1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus

Jan 1, 1804

1. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus.

1804. aasta Liivimaa talurahvaseadus

Feb 20, 1804

1. aasta 20. veebruari Liivimaa talurahvaseadusega jäid Liivimaa kubermangu talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida; neid ei tohtinud kinkida maast lahus; nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati ümber.

Napoleon III

Apr 20, 1808

Napoleon III (Charles Louis Napoléon Bonaparte; 20. aprill 1808 – 9. jaanuar 1873) oli Prantsusmaa president aastatel 1848–1852, Prantsusmaa keiser 1852–1871 ning Andorra vürst 1848–1871.

Viini kongress

Period: Sep 1, 1814 to Jun 1, 1815

Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815. Kongressi eesmärgiks oli lahendada mitmeid Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme.

Saksa liidu loomine

Jan 1, 1815

Saksa Liit (saksa Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815. aastal Viini Kongressil kui 1806. aastal kaotatud Püha Rooma riigi järeltulija.

Eesti rahva pärisorjusest kaotamine

Jan 1, 1816

Eestimaa vabastati pärisorjusest

1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus

May 23, 1816

Kaotati talupoegade isiklik pärisorjus, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormisenormid kaotati, mõisnik sundis talupoegadele peale nõndanimetatud vaba lepingu lühiajaliseks maakasutuseks.

1819. aasta Liivimaa talurahvaseadus

May 23, 1816

1. mai 1816 võeti vastu ja 1819. aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus; talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad

Liivimaa pärisorjusest vabastamine

Jan 1, 1819

Liivimaa vabastati pärisorjusest.

Nikolai I valitsemine

Period: Dec 14, 1825 to Mar 2, 1855

Nikolai I
Karm ning militaristlik mees.Ta valitses Venemaad kui hiiglaslikku sõjaväekasarmut.

Hambachi pidu

Jan 1, 1832

Ülesaksamaaline rahvuskogunemine (riigi ühendamine ja põhiseadus), kus 30000 inimest esitasid ühtse Saksa riigi loomise nõude.Pidustused toimusdi Pfalzis Hambachi lossi varemete juures.

Elektrimootor

Jan 1, 1834

Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks

telegraaf

Jan 1, 1837

Samuel Morse leiutas aastal 1837 telegraafi.

Kuninganna Victoria

Period: Jan 1, 1837 to Jan 22, 1901

Victoria (Alexandrina Victoria) (24. mai 1819 – 22. jaanuar 1901) oli Suurbritannia ja Iirimaa valitsev kuninganna ja India keisrinna. Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna Victoria valitsemisaja kestus oli 63 aastat ja 7 kuud, aastatel 1837–1901. Victoria oli pikima valitsusajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsusajaga Briti monarh. Ta asus troonile 18-aastaselt.

Fotograafia

Jan 1, 1839

Fotograafia leiutasid Daguerre ja Talbot.

Eetrinarkoos

Jan 1, 1846

Esimesena kasutas eeternarkoosi C. W. Long 1842. aastal 8 operatsiooni valutustamiseks. Esimese avaliku eeternarkoosi demonstratsiooni tegi W. Morton 1846. aastal Bostonis. Pärast neid katsetusi hakati eeternarkoosi laialdaselt kasutama kogu maailmas.

Frankfurdi parlament

Nov 23, 1848

Frankfurdi Rahvuskogu, ka Frankfurdi parlament (saksa keeles Frankfurter Nationalversammlung), oli Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal 1848–1849.

1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus

Jan 1, 1849

Seadus kinnitas, et kogu maa oli mõisnike oma, kuid määras ära selle kasutamisviisi. See osa maast, mis oli seni talupoegade käsutuses, tunnistati talumaaks, mille kasutamine toimus vabalepingu järgi. Seda võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Seadus reguleeris ka koolikohustust. Koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli luterlastel kanda oma ja õigeusulistel oma koolide ülalpidamiskulud.

Allveelaev

Jan 1, 1850

Allveelaev on laev liikumiseks veepinna all. Allveelaevad leiavad enamasti kasutust sõja- või mereuurimislaevadena

Aleksander II valitsemine

Period: Mar 2, 1855 to Mar 13, 1881

Aleksander II Suurte reformide tegija. Pärisorjuse kaotamine. Sõprussuhted USAga.

Pärisorjuse kaotamine Venemaal

Jan 1, 1856

Venemaal kaotati pärisorjus

postimees

Jan 1, 1857

Ajaleht Postimees on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust.

Liikide tekkimine

Jan 1, 1859

Charles Darwin kirjutas aastal 1859 raamatu Liikide tekkimine.

impressionism

Period: Jan 1, 1860 to Dec 31, 1880

Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Paul Burman. Mary Cassatt

Wilhelm I

Period: Nov 23, 1861 to Mar 9, 1888

Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861. aastast kuni surmani (regent 1859–1861) ja Saksamaa Keisririigi keiser 1871. aastast kuni surmani.

Bismarcki ajastu

Jan 1, 1862

Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist.

1863 passiseadus

Jan 1, 1863

1. aastal võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus.

Vanemuine

Jan 1, 1865

Aastal 1865 loodi Tartus mängu- ja lauluselts "Vanemuine", mis korraldas ka I üldlaulupeo.

I üldlaulupidu

Jun 18, 1869

I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus.

Prantsuse III vabariik

Jan 28, 1871

Uus vabariik sündis pärast Prantsuse-Preisi sõda. 28.jaanuar 1871. aastal kirjutati alla eelrahulepingule.Prantsusmaa loobus Elsass-Lotringi piirkonnast. Lisaks pidi maksma 5 miljardit franki kontributsioone. Saksa väed said õiguse okupeerida Pariisi.

Telefon

Jan 1, 1876

Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil.

Sakala asutamine

Jan 1, 1878

Sakala on eesti ajaleht, mis ilmub Viljandis. Selle asutas 1878. aastal Carl Robert Jakobson.

Elektilamp

Jan 1, 1879

Thomas Edison leiutas aastal 1879 elektrilambi.

postimpressionism

Period: Jan 1, 1881 to Dec 31, 1888

Postimpressionism arenes välja impressionismist. 1880. aastatel katsetasid mitmed kunstnikud (Vincent Van Gogh, Paul Gauguin, Georges Seurat ja Paul Cézanne) värvi, vormi ja joone väljenduslikkusega. Seda peetakse postimpressionismi alguseks. Mõnikord peetakse postimpressioniste ekslikult impressionistideks või liigitatakse muuseumis impressionistide alla, kuid tegelikult on tegemist omaette vooluga.

Aleksander III valitsemine

Period: Mar 13, 1881 to Nov 1, 1894

Aleksander III Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana. Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel-vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt.

Kuulipilduja

Jan 1, 1883

Kuulipilduja on automaatlaadimisega tulirelv, mis on valmistatud laskmiseks põhiliselt valangutega.

Raadio

Jan 1, 1887

Raadio on signaalide edastamine raadiolainete (elektromagnetlainete) abil sagedusalas mõnest kHz-st kuni 3 THz-ni.

Wilhelm II

Period: Mar 9, 1888 to Dec 31, 1918

Wilhelm II (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav.

Nikolai II

Period: Nov 2, 1894 to Dec 31, 1917

Nikolai II
Sõda Jaapaniga.
I maailmasõda.

Röntgen

Nov 8, 1895

Wilhelm Conrad Röntgen leidis aastal 1895 tundmatud kiired.