-
2500 BCE
Kasutusule võetud pronks ja tekkisid asulad
-
Period: 2200 BCE to 2000 BCE
Ballaani poolsaarel kreeklaste esivanemad
-
Period: 2000 BCE to 1100 BCE
Kreeka-Mükeene periood
-
1600 BCE
Mükeene
1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. -
1500 BCE
Kreeta
U 1500 aastat eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. Suur osa Egeuse merest oli nüüd kreeklaste võimu all. Kreekas endas kerkisid esile mitmed kindlustatud lossid. -
1200 BCE
Kreeka losside purustamine
1200 aastat eKr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Parimuse järgi tegi toonasele hiilgusele lõpu ühe kreeklaste hõimu, doorlaste sissetung. -
Period: 1100 BCE to 800 BCE
Tume ajajärk
Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. -
800 BCE
Kiri
U 800 aastat eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. -
800 BCE
Sparta
Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsaimaks linnrigiks Lõuna-Kreeka -
Period: 800 BCE to 500 BCE
Arhailine periood
Alates VIII sajandist eKr kasvas Kreekas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaailma, eriti Ida-maadega, ja kreeklased sattusid mõneks ajaks ida kultuuri mõju alla. -
776 BCE
Olümpiamängud
- aastal eKr hakati pärimuse järgi iga nelja aasta järel korraldama usu- ja spordipidustusi ehk olümpiamänge. Järk-järgult omandasid need ülekreekalise tähtsuse.
-
Period: 600 BCE to 400 BCE
Linnriikide areng
Järgnevatel sajanditel kirjutati mitmes linnriigis üles seadused, mis andsid linnriigi sisemisele ülesehitusele ja õiguskorrale kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud, aga ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed, alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. -
594 BCE
Ateena
Ateenas kehtestas seadusandja Solon 594. aastal eKr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. -
Period: 500 BCE to 338 BCE
Klassikaline periood
Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr -
490 BCE
Darios
Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 490. aastal eKr korraldas Pärsia kuningas Darios sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. -
480 BCE
Pärsia aeti minema
- aastal eKr tungis Kreekasse Pärsia kuninga Xerxese higelvägi. Kreeka linnriikide vaed Sparta ja Ateena juhtimisel purustasid Ateena lähedal Salamise merelahingus Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja.
-
Period: 480 BCE to 431 BCE
Kreeka hiilgeaeg 480-431 aastat eKr
Spartast ja Ateenast olid kujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Mõlemale allusid arvukad liitlased, nende omavahelised suhted olid aga pingelised.
Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Rigi eesotsas seisis rahva seas populaarne poliitik Perikles, kes edendas laevastikku ja Ateena võimsust, sise-riigis aga tugevdas lihtrahva osalemist riigiasjades. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. -
Period: 500 to 478 BCE
Kreeka-Pärsia
Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 aastat eKr -
507
Ateena demokraatia
Ateena hakkas arenema demokraatia suunas.
507. aastal eKr kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord. -
550
Kreeka linnriikide langus
VI sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid -
600
Raha
U 600 aastat eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima.