Sissejuhatus infotehnoloogiasse (ITI0101) eksam

Parmenides ja Zenon

5000 BCE

Parmenides: kasutas pikki loogilisi põhjendusi
Zenon (Elea koolkonnast): apooriad/paradoksid Apooria (nimetatud ka: loogiline kimbatus) on filosoofias raskesti lahendatav või ületamatu vastuoluga probleem, mis võib tekkida vaatluse (või kogemuse) ja vastava vaatluse (kogemuse) mõttelise analüüsi tagajärjel. Paradoks on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene.

Sokratese eluaeg

Period: 470 BCE to 399 BCE

Sokrates oli Platoni õpetaja.

Platoni eluaeg

Period: 428 BCE to 348 BCE

Platon oli Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja

Aristotelese eluaeg

Period: 384 BCE to 322 BCE

Kreeka loogika alusepanija. Süllogismi rajaja, kategoorilised väited. Väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt.
Süllogism – väitlus, kus mingitest etteantud väidetest(eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus.

Blaise Pascal'i arvutusmasin

1642

Esimene omalaadne masin. Liitis ja lahutas.

Leibniz

Period: 1646 to 1716

Leibniz lõi Boole’iga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse. Püüdis luua universaalset sümbolkeelt. Saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor.

Leibnizi arvuti

1671

Liitis, lahutas, korrutas, jagas.

Charles Babbage

Period: 1791 to 1871

Mõtles välja kuidas automatiseerida keeruliste lihtvõrrandite lahendamist füüsiliste masinatega. Nimetas seda Difference Engine-ks. Päris valmis aga ei saanud
Tuli idee, kuidas teha päris programmeeritav arvuti, kus saab programmeerida. Esimeseks programmeerijaks loetakse Ada Lovelace.

Perfokaardid (Jacquard)

Period: 1800 to 1900

Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Esimesed digitaalsed arvutid kasutasid perfokaarte peamise andmekandjana programmide ja andmete sisestamiseks. Perfokaarte kasutasid esimest korda Basile Bouchon ja Jean-Baptiste Falcon 18. sajandil kangastelgede juhtimiseks. Joseph Marie Jacquard täiustas märgatavalt seda töötamisviisi oma Jaquardi kangastelgedega.

Ada Lovelace

Period: 1815 to 1852

Sisuliselt esimene programmeerija. Inglismaa matemaatik, kes on tuntud eelkõige Charles Babbage'il pooleli jäänud mehaanilise universaalarvuti kirjeldamise ja rakendusvõimaluste arendamise poolest. Lovelace nägi ette, et Babbage'i masinat saaks lisaks arvutamisele kasutada ka ükskõik millise sisu numbriteks teisendamiseks.
Lovelace'i ideed olid oma ajast nii palju ees, et neid tunnustati lõplikult alles sada aastat hiljem, 1950. aastatel.

Sholes'i QWERTY klaviatuur esimest korda masstootmisele

1874

Esimene päris klaviatuur. Algse QWERTY-klahvipaigutuse leiutas 1870. aastate alguses USA-s Milwaukees elanud ajalehetoimetaja ja trükkija Christopher Latham SHOLES.

Hollerith’i perfokaardid

1890

1. Herman Hollerith: perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Tema firmast tekkis hiljem IBM.

Konrad Zuse

Period: 1910 to 1995

programmeeritavate arvutite pioneer Saksamaalt.
1936-38: Z1 puhtmehaaniline.
1938: Z2 rehkendus releedega.
1941 Z3 perfolindiga, universaalselt programmeeritav.
1967-ks aastaks oli Zuse ehitanud 251 arvutit. Finantsiliste probleemide tõttu, müüdi firma Siemensile maha.

Alan Turing

Period: 1912 to 1954

Oluline osa Saksa krüptomasinate lahendamises, krüptoanalüütik. Teda peetakse teoreetilise informaatika ja tehisintellekti isaks.
Alan Turingi idee – milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada ja järeldada kõike.

Claude Shannon

Period: 1916 to 2001

Shannon pani oma 1948. aastal avaldatud artikliga aluse infoteooriale. Samuti on ta tuntud digitaalarvuti ja -skeemide disainiteooria rajamise poolest.

Enigma

1918

Enigma on saksa elektriinseneri Arthur Scherbiuse leiutatud ja 1918. aastal patenteeritud kaasaskantav masin sõnumite šifreerimiseks.

IBM-i perfokaart

1928

80-veeruline modernsem versioon (ja rohkemas kasutuses) traditsioonilisest perfokaardist.

Turingi masin

1937

Alan Turingi kirjeldatud lihtne abstraktne arvuti, mida kasutatakse arvutatavuse ja selle piiride uurimiseks.
Turingi masin koosneb mõlemas suunas lõpmata pikast lindist, mis on jagatud ühesugusteks pesadeks. Iga pesa võib olla kahes asendis: tähisega või tähiseta. Turingi masinal on viis võimalikku operatsiooni: teha samm vasakule, teha samm paremale, kirjutada pessa tähis, kustutada pesast tähis ja kontrollida, kas pesas on tähis.

Z3 - Zuse esimene programmeeritav arvuti

1941

Lorenzi masin

1942

Natsi-Saksamaa kasutas Teises maailmasõjas, et dekrüpteerida kõrgete ohvitseride sõnumeid.

Turingi tees

1943

Churchi-Turingi tees on hüpotees, mis väidab, et kõiki võimalikke arvutusi saab läbi viia arvuti algoritmide abil. Iga algoritmiliselt arvutatav funktsioon on Turingi masinaga arvutatav.
Hüpoteesi tegelik autor Stephen C. Kleene

Harvard Mark I (IBM)

1944

Harvard Mark I oli esimene programm, mille lõi 29. märtsil 1944 John von Neumann, kes töötas tol ajal Manhattani projekti kallal. Mark I arvutas ka trükis matemaatilisi tabeleid, mis olid tema "analüütilise mootori" jaoks olnud Briti leiutaja Charles Babbage'i esialgne eesmärk.

Colossus

1944

Colossus oli koodimurdmiseks loodud arvutite kogu, mida britid kasutasid teise maailmasõja ajal sakslaste sõnumite dekrüpteerimiseks.

ENIAC

1945

ENIAC (inglise Electronic Numerical Integrator And Computer) oli esimene USA laiaotstarbeline, elektrooniline digitaalne arvuti, mida oli võimalik programmeerida lahendama paljusid arvutusülesandeid.

Transistor

1947

Bell Telephone Laboratories (USAs telefoni monopol). Transistorid võtavad vähe voolu ja on pisikesed, töötavad palju kiiremini. Transistorid kui ,,katkestusmootoriga’’ lülitid.

ERA 1101

1950

Esimene müügile läinud arvuti, kommertsilik.

Silikoontransistorid (Texas Instruments)

1954

Texas Instruments hakkas tööstuslikult tootma silikoontransistoreid 1954.aastal. Firma on teinud ka protsessoreid.

Shockley Semiconductor Laboratory

Period: 1955 to 1968

William Shockley asutas Shockley Semiconductori 1955.aastal, Californias. Ta oli üks kolmest transistori leiutajatest, kes sai hiljem ka Nobeli preemia. Mõtles välja transistori eritüübi, mida firma hakkas tootma. Firma väga edukas ei olnud, töötajad jooksid laiali. Laiali joostud pundist kasvas välja intel ja amd.

Esimene IBM kõvaketas

1956

5MB, kasutuses RAMAC 305-s.
The IBM 305 RAMAC was the first commercial computer that used a moving-head hard disk drive (magnetic disk storage) for secondary storage.

FORTRAN

1957

Formula Translator – Esimene loopidega programmeerimiskeel. Tehtud IBM-i poolt, tegi programmeerimise tohutult efektiivsemaks. Peamine asi: sinna võib kirjutada valemeid. Hiljem on seda keelt edasi arendatud.

Fairchild Semiconductor

Period: 1957 to 2016

Esimene firma, mille rajas punt, kes Shockley Semiconductorist ära läks. Seal oli 8 inseneri, tuntumad Moore ja Noyce.

SAGE

1958

Suur võrgusüsteem sõjaväe poolt Ameerikas. See oli mõeldud strateegiliseks sõjaks, radaritelt vaadati signaale juhtimiskeskustest. Sama põhimõtet kasutati Interneti loomisel.

Integraalskeem - Jack St. Clair Kilby

1958

Texas ja Fairchild sõdisid, kumb saab patendi, Texast loetakse olulisemaks. Hiljem sai Kilby selle eest ka Nobeli preemia.

PDP-1

1959

Punt, kes tegi esimese transistoriga arvuti, tegi startupi ning PDP on nende põhisari arvuteid. Alguses ei olnud edukad, PDP-7 oli alles edukas. MIT kirjutas PDP-1le esimese videomängu – Space War.

Arthur Samuel kabeprogramm

1959

Ameerikas tehtud kabe programm(heal tasemel) õppimissüsteemiga. Programm oli parem, kui Briti eelkäijate oma.

COBOL

1960

Common Business Oriented Language
Sõjaväe poolt tehtud programmeerimiskeel, projekti juht oli Grace Hopper. Mõeldud äritarkvara jaoks.

LISP

1960

Loodud John McCarthy poolt. Eesmärk oli teha keel, mis sobiks symbolic süsteemide jaoks. Ideeks oli Churchi Lambda-arvutus. LISP on mõjutanud teisi keeli, millest on palju välja kasvanud. LISP on Ameerikas palju levinud, Euroopas vähe.

Hiir

1963

Leiutas Douglas Engelbart. Samuti mõtles välja akendega tööd ja varajast meili, kontoritööd, kõik olid eksperimentaalsed. 1968. aastal andis välja nende asjadega demo(kõikide demode ema).

System/360

Period: 1964 to 1978

Ühilduvussüsteem masinatega, väliskettad, ekraanid, tehtud IBM-i poolt.

Moore'i seadus

1965

Moore'i seadus põhineb arvutiriistvara ajalool ning ütleb, et mikrokiibil olevate transistoride arv kahekordistub iga kahe aasta järel. Seadus on nimetatud Inteli kaasasutaja Gordon Gordon Moore järgi

Intel

1968

Noyce ja Moore lahkuvad Fairchildist ja asutavad Intel Corp’i.

AMD

1969

Advanced Micro Devices, Inc.
Fairchild’ist tekkinud ettevõte. AMD-l ja Intelil oli kokkulepe, et nad võivad üksteise arhitektuure mikroprotsessorite tegemisel kasutada.

UNIX ja C-keel

1969

Operatsioonisüsteemide pere, millest arenesid välja paljud tänapäevased nt Linux, Android,...
Kenneth Thompson, Kernighan ja Dennis Ritchie. C-keel oli UNIXI jaoks tehtud nende enda poolt, neile ei sobinud olemasolevad keeled. Unix-iga sündis GNU ja kogu litsentsisüsteem. C-keele tegemine 1969-1973.

4004 Intel - esimene mikroprotsessor

1969

1969 arendas Intel esimese laiatarbemikroprotsessori Intel 4004. 1970. esitasid selle ning 1971. hakkasid tootma ja müüma. 4-bittilist protsessorit Intel 4004 – 2,300 transistori. Tegid selle Jaapani firmale lauakalkulaatorite jaoks.
1972 üks esimene arvuti, millel oli mikroprotsessor sisemuses.

ARPANET

Period: 1971 to 1990

Advanced Research Projects Agency Network
Esimene demo võrk, interneti laadne, mitme California Ülikooli vahel. Nimi DARPA järgi, finantseerisid seda projekti (varem ARPA).

Alto

1972

Xerox’i uuringute jaoks mõeldud PC.

Atari

1972

Pong’i – esimese eduka mängu loonud firma, tegeles ka koduarvutitega, konsoolidega. Esimene mäng Computer Space - Space War'i arcade versioon.

Winchester

1973

IBM 3340 kõvaketas, mida tunti Winchesterina. Mälu oli 70 MB.

SQL

1974

Structured Query Language
Andmebaasi päringukeel, mis on loodud relatsioonbaasihaldurite (RDBMS) jaoks. Algselt põhines relatsioonialgebral.

CP/M

Period: 1974 to 1983

Control Program for Microcomputers
Gary Kildall tegi op.süsteemi väikeste masinate peale, Intel 8008. See oli 10-15 aastat väikeste masinate domineeriv op.süsteem.
Viimane versioon: 1983

Altair

1975

Üks esimestest DIY PC kittidest, ilma monitorita, võimalik lisada ostsilloskoop, klaviatuur ja kassetilugeja. Esimene Microsofti toode.

Microsoft

1975

Algselt Micro-Soft. Bill Gates ja Paul Allen. Microsoft Basic 2.0 altair 8800 jaoks. Gates kirjutas avaliku kirja piraatluse vastu. 1976. aastal palgati esimene töötaja, Marc McDonald.

Apple

1976

Steve Wozniak ja Steve Jobs tegid valmis Apple I. Asutasid firma 1. aprillil. Apple I kit pandi koheselt müüki. Püüdsid kontrastsed olla võrreldes IBM-iga. Copyright probleemid Apple Corpsiga(Beatles), said lahendatud alles 2007. aastal.

Commodore PET, Apple II, TRS-80

1977

KODUARVUTID, n-ö "1977 Trinity"
Commodore Pet – kasett, sisseehitatud monitor
Apple II – monitori ja kettata, ainult kast ja teisi asju sai juurde osta. 4 KB RAM. Esimene personaalne arvuti värvilise graafikuga. Muutus väga populaarseks, kontorid ostsid visiCalci pärast.
Tondy Radio Shack’s – TRS-80 – müüs 10 000 esimese kuuga, arvati 3000 aastas.

VisiCalc

1979

Varajane Excel. Daniel Bricklin ja Robert Frankston tegid selle Apple II jaoks.

Usenet

1980

Usenet is a worldwide distributed discussion system available on computers. It was developed from the general-purpose Unix-to-Unix Copy (UUCP) dial-up network architecture.

Symbolics

Period: 1980 to 1996

Tootsid raudvara LISP’i programmide jaoks (AI), loodud MIT’s

IBM PC

1981

1980 planeeris IBM microsoftiga OS’i nende arvutile, 1981 – IBM PC with MS-DOS, MS BASIC, Visi-Calc, UCSD Pascal, CP/M-86, Easywriter.

SUN

Period: 1982 to 2010

SUN Microsystems pärines Stanfordi University Networkist.
Esimene arvuti mis kasutas ip/tcp protocoli (ei leiutand), leiutasid NFS (Network File System).
Hiljem müüsid end Oracle-ile.

Oracle sai oma nime

1983

Oracle oli pikka aega olid kõige suurem kommertsandmebaaside firma, tegid ka majandustarkvara komplekte.
executive chairman Ellison

Macintosh 128K

1984

Microsoft tegi kokkulepe Apple-iga, et Microsoft saaks arendada äppe Macintoshe jaoks. 1984.aastal tutvustati. The Macintosh was the first successful mass-market all-in-one desktop personal computer with a graphical user interface, built-in screen, and mouse.

Python

1989

Guido van Rossumi poolt. Python 2.0 ilmus 2000 ja Python 3.0 2008

Internet Eestis

1990

Küberneetika instituudis modem, ühendus soomega (FidoNet), peamiselt sai soome kaudu emailidele ligi.
1992. aastal levis internet satelliidiühendusega KBFI-st.
.ee domeen, mitte .su.
KBFI - keemilise ja bioloogilise füüsika instituut.

HTML ja HTTP

1990

Tim Berners-Lee tegi HTML-i ja HTTP mugavaks kasutamiseks Internetis, mugav esitusviis. Programmeeris ideed praktiliselt kokku. Töötas selle välja SQML-ist.
HTML – keel, milles märgendatakse veebilehti, linkidele saab vajutada, URL
HTTP – transferi protokoll tcp peal, kasutatakse veebilehtede, piltide, txtf, jms saatmiseks <-> server
tcp – transmission control protocol

Linux

1991

Linus Torvalds alustas hobikorras Linuxiga, kasutas Minix’it ja GNU’d,

PHP

1993

Personal Home Page tools – scripting language for web development.
Abiks internetilehtede ehitamiseks ntks wikipeedia. Programmeerija Rasmus Lerdorf.

Netscape

Period: 1994 to 2003

NSCA www meeskonnast sai Netscape. James Clark ja Andreesen olid asutajad. Said rahastuse ning tegid enda browseri (esimene korralik www browser) 1994. aastal. 1995. aastal muutub börsifirmaks. 1998. aastal tehti vabavaraks ning alustati Mozilla projekti.

Eesti päevalehed internetis

1995

Eesti esimene päevaleht internetis, natukene hiljem tuli Postimees

Deep Blue

Period: 1995 to 1997

Deep Blue oli esimene arvuti, mis võitis valitseva maailmameistri Kasparovi (1997. aastal), mängides malemängu tavareeglite järgi.
Peale matši lammutati masin ära.

Esimesed internetipangad

1996

PalmPilot

1997

U.S Robotics hakkas tegema mitte küll telefone ega tahvelarvuteid, vaid pigem väikseid arvuteid. Hiljem tootsid ka nutitelefone.

Google

1997

Hakkab pihta Google Stanfordi Ülikoolis. Käivitati rahalise toetusega. Algselt Stanfordi tudengite uurimisprojekt.

Wikipedia

2001

Põhiline rahastus tuli asutaja Jimmy Wales'i varasemast tegevusest veebiporno lehekülgedega.
Bomis Babes
Bomis Babe Report
The Babe Engine

X-tee

2001

Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. X-tee võimaldab infosüsteemidel kasutada ühtset juba olemasolevat andmevahetuskeskkonda ja ühte ühtset kasutajaliideste kogumit ning auten-timissüsteemi

Skype

2003

Esimene e-hääletus

2005

E-hääletamise süsteem töötati välja Vabariigi Valimiskomisjoni juhtimisel. Pilootprojektina korraldati jaanuaris 2005 Tallinna elanike küsitlus. Esimesed riiklikud valimised, kus kasutati ka e-hääletamist, olid kohalike omavalitsuste valimised oktoobris 2005. Pildil: Vabariigi Valimiskomisjoni Elektroonilise Hääletamise Komisjoni poolt häälte salajasuse tagamiseks hävitatud kõvaketaste jäänused