-
Kapten Kiddi ballaad. "The Ballad of Captain Kidd"
See on ingliskeelne laul kapten William Kiddi kohta, kes hukati piraatluse eest Londonis 23. mail 1701. -
Suri Johann Pachelbel
Oli saksa helilooja, organist ja õpetaja, kes tõi Lõuna-Saksa orelikoolid haripunkti. Ta komponeeris suure hulga püha ja ilmalikku muusikat. -
Rinaldo esietendus
- aastal spetsiaalselt Londoni publiku jaoks kirjutatud esimese itaalia ooperi eesmärk oli ühendada virtuoosset itaalia laulu 17. sajandi inglise maskimängude ekstravagantsusega. Esietendus toimus "Queen's Theatres"-is, Rinaldo on Georg Friedrich Händeli loodud.
-
Suri Arcangelo Corelli
Oli itaalia viiuldaja ja helilooja. Oma esimese suure läbimurde saavutas ta üheksateistkümneaastaselt Pariisis ja sellele võlgnes ta oma reputatsiooni Euroopas. Pariisist suundus ta Saksamaale. 1681. aastal oli ta Baieri printsi teenistuses. Aastatel 1680 kuni 1685 veetis ta palju aega oma sõbra, samuti viiuldaja ja helilooja, Cristiano Farinelli majas. Corelli lõi concerto grosso ning on kirjutanud klassikalised näited mõlemast sonaaditüübist. -
Veemuusika "The Water Music"
"The Water Music" on orkestriliikumiste kogumik, mis avaldatakse sageli kolme sviidina ja mille autor on George Frideric Händel. See esietendus 17. juulil 1717 vastusena kuningas George I taotlusele korraldada kontsert Thamesi jõel. -
"Matteuse passioon"-i esimene esitus
"Matteuse passioon" on Johann Sebastian Bachi 1727. aastal valminud vaimulik oratoorium soolohäältele, topeltkoosseisus koorile ja orkestrile, oopusenumbriga BWV 244. Teose libreto kirjutas Picander (Christian Friedrich Henrici). Teose pealkiri "Matteuse passioon" tähendab, et selle sisuks on Jeesuse Kristuse kannatuslugu (passioon) nii, nagu see on esitatud Uues Testamendis Matteuse evangeeliumis. -
Sündis Franz Joseph Haydn
Oli Austria helilooja,[1] üks klassitsismiajastu viljakamaid ja tähtsamaid komponiste, kolmest Viini klassikust vanim.
Teda nimetatakse tihti sümfoonia ja keelpillikvarteti isaks, sest andis nende žanrite arengusse olulise panuse. Haydn on olulisel kohal ka klaveritrio ja sonaadivormi arengus. -
Sündis Johann Christian Bach
Oli saksa helilooja, Bachide suguvõsa kuulsaima esindaja Johann Sebastian Bachi poeg.
Johann Christian Bach oli klassitsismiajastu helilooja, Johann Sebastian Bachi üheteistkümnes ja kõige noorem poeg. Teda on nimetatud ka "Londoni Bachiks" või "Inglismaa Bachiks", kuna ta veetis elu Londonis, kus teda tunti John Bachina. Ta mõjutas Mozarti kontsertide stiili.
Johann Christian Bach suri Londonis 1782. aasta esimesel päeval. Ta on maetud St. Pancras Old Churchi surnuaeda Londonis. -
Suri Johann Sebastian Bach
Ta oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. -
Sündis Muzio Clementi
Ta on sündinud Itaalias, kuid suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Ta oli hea pianist, kes hiljem hakkas tegelema kirjastamise ja klaverite valmistamisega. Aastail 1781–1783 käis ta kontserditurneel Euroopas. Seejärel asus ta elama Londonisse, kus temast sai nõutud klaveriõpetaja. Tema õpilaste seas oli John Field. Clementi teosed, mille hulka kuuluvad klaverisonaadid, -sonatiinid ja -etüüdid, on ka tänapäeval õpperepertuaaris kasutusel. -
Sündis Wolfgang Amadeus Mozart
Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. -
Suri Giuseppe Domenico Scarlatti
Oli barokiajastu itaalia helilooja, kes oli suure osa oma elust Portugali ja Hispaania kuningliku perekonna teenistuses.
Scarlatti kannatas oma kuulsa isa Alessandro Scarlatti ambitsioonide all ning pidi tema veenmisel vastu võtma tülikaid ooperi- ja kirikumuusika tellimusi. Tema varajane pedagoogi- ja heliloojatöö möödus Portugali printsessi Maria Barbara teenistuses, kellele ta järgnes Hispaaniasse, kus printsess abiellus Hispaania kroonprintsiga. -
Suri George Frideric Handel
Oli saksa, hiljem briti, barokkhelilooja, kes veetis suurema osa oma karjäärist Londonis, saades tuntuks oma ooperite, oratooriumide, hümnide ja orelikontsertide poolest. Handel sai olulise väljaõppe Halles ja töötas enne 1712. aastal Londonisse asumist heliloojana Hamburgis ja Itaalias; temast sai naturaliseerunud Briti subjekt aastal 1727. Teda mõjutasid tugevalt nii Itaalia baroki suured heliloojad kui ka Kesk-Saksa polüfooniline kooritraditsioon. -
Suri Jean-Philippe Rameau
Oli üks tähtsamaid barokiajastu prantsuse heliloojaid ja muusikateoreetikuid.
Rameau oli Jean-Baptiste Lully järel prantsuse ooperi tähtsaim esindaja. François Couperini kõrval oli ta oma aja juhtiv prantsuse klavessiinimuusika looja.
Rameau noorusajast on teada väga vähe. Alles 1720. aastatel, kui oli ilmunud tema teos "Harmooniatraktaat" (1722), sai ta tuntuks juhtiva muusikateoreetikuna. Oopereid hakkas ta kirjutama alles 50-aastaselt, kuigi just ooperiloomingul põhineb tema hilisem kuulsus. -
Sündis Ludwig van Beethoven
Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Heliloomingut hakkas Beethoven õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida J. Haydni juures, ning jäi sinna seekord lõplikult. -
Sündis Nicoolò Paganini
Ta oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta oli oma aja tunnustatuim viiulivirtuoos. Niccolò õppis samuti juba viieaastaselt mandoliini ja seitsmeaastaselt viiulit mängima. Tema muusikaanne avastati kiiresti ja ta sai korduvalt stipendiume viiulitundide võtmiseks. Tema võimed ületasid peatselt kohalike õpetajate omad ning Niccolò ja tema isa reisisid Parmasse, kus leidus võimekamaid viiuldajaid. -
Piano Concerto No. 21 (Mozart)
Elvira Madigan, klaverikontserdi nr 21 nimetus C-duur, K 467, kolmeliikmeline kontsert klaverile ja orkestrile Wolfgang Amadeus Mozarti poolt, kes on tuntuim tema paljudest klaverikontsertidest. Selle laialdane tunnustus tuleneb suuresti Rootsi filmist Elvira Madigan (1967), milles esitleti lüürilist teist osa. -
Sündis Carl Maria von Weber
Oli saksa helilooja, dirigent, muusikakriitik, pianist ja kitarrist, üks esimesi tähtsamaid romantilise koolkonna heliloojaid, keda nimetati ka saksa romantilise ooperi isaks.
Weberi teosed, eriti tema ooperid "Nõidkütt" ("Der Freischütz"), "Euryanthe" ja "Oberon" mõjutasid tugevalt saksa romantilise ooperi väljakujunemist, eriti ooperiheliloojate Heinrich Marschneri, Giacomo Meyerbeeri ja Richard Wagneri loomingut. -
Don Giovanni (Mozart)
Kahes vaatuses Lorenzo Da Ponte libretole. Nimetatud helilooja meistriteoseks ja üldse üheks ooperiliteratuuri väljapaistvamaks muusikaliseks draamaks.
Püsinud väga populaarse ooperina üle 200 aasta maailma ooperiteatrite mängukavas. Väidetavalt üldse aegade jooksul kõige enam esitatud ooper. Teose dramaatiline ülesehitus, muusikaline komplekssus ja võte ooperi lõpus, et tegelased loevad vaatajatele moraali, oli vähemalt 70 aastat oma ajast ees. -
Sündis Vincenzo Bellini
Õppis varases lapsepõlves mängima dirigendist isa Rosario juhendamisel klaverit olles juba 5-aastaselt väga hea pianist. Komponeerimist õppis organistist ja heliloojast vanaisa Vincenzo Tobia Bellini näpunäidete järgi. 6-aastaselt komponeeris esimese muusikapala. Seejärel kõlas sageli tema loodud muusika kirikutes ja salongides.
Täispikk nimi on tal Vincenzo Salvatore Carmelo Francesco Bellini
