-
Period: to
Muusika ajalugu 1801-1901
-
John Lodge Ellerton
John Lodge Ellerton oli inglise klassikalise muusika helilooja. Aastatel 1829–1831 õppis ta Roomas Pietro Terziani juures, kus ta kirjutas 7. oopereid itaalia keeles. -
Suri Domenico Cimarosa
Domenico Cimarosa oli itaalia helilooja. Enamik tema 65 ooperist on unustatud. Ainsaks erandiks on koomiline ooper "Il matrimonio segreto" ("Salaabielu", 1792). -
Fryderyk Franciszek Chopin
Fryderyk Franciszek Chopin (01.03.1810- 17.10.1849) oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. -
Loodi esimene kuninglik muusikaakadeemia Londonis
Kuninglik muusikaakadeemia Londonis on vanim ja juhtiv konservatoorium Inglismaal. Üliõpilased on esindatud enam kui 50 rahvust. -
Suri Vincenzo Bellini
Vincenzo Salvatore Carmelo Francesco Bellini oli Itaalia helilooja. Hinnatud kõige tüüpilisemaks bel canto koolkonna esindajaks. 19. sajandi esimese kolmandiku Itaalia ooperielu juhtfiguure. Graatsiliselt väljendusliku ja lüüriliselt meloodilise ooperi traditsioonide rajaja. -
Edvard Greig
Edvard Hagerup Grieg oli norra helilooja ja pianist, keda peetakse üheks romantismiajastu juhtivaks heliloojaks. Ta lõi teoseid klaverile, näiteks "Lüürilised palad". Ta lõi orkesti palasid, soolopalasid ja muuid palasid, näiteks "Norra tantsud". -
Leiutati saksofon
Antoine-Joseph "Adolphe" Sax oli Belgia leiutaja ja muusik, kes lõi saksofoni 1840. aastate alguses, patenteerides selle 1846. aastal. Ta mängis veel flööti ja klarnetit. -
Gaetano Donizetti
Gaetano Donizetti oli Itaalia helilooja, 19. sajandi bel canto koolkonna väljapaistev esindaja. Ta komponeeris 28 aasta jooksul (1816–1843) 69 ooperit. Tema tuntumad teosed on "Armujook", "Lucia di Lammermoor", "Rügemendi tütar" ja "Don Pasquale". -
Sündis Jean Sibelius
Jean Sibelius oli Soome rahvushelilooja. Ta oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. -
Eesti esimene üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus 30. juunil– 2. juulil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. -
Ralph Vaughan Williams
Ralph Vaughan Williams sündis -
Rudolf Tobiast
Rudolf Tobiast oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar", 1896) ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine", 1907). Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. -
Ooperi "Carmen" esmaettekanne Pariisis
"Carmen" on helilooja Georges Bizet ooper. Tänapäeval on see üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Bizet ise ei näinud "Carmeni" edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühemõtteliselt hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. -
Suri Aleksander Kunileid-Saebelmann
Aleksander Kunileid-Saebelmann oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Ta oli üks I üldlaulupeo juhtidest. Luuletusele "Mu isamaa nad olid matnud" on Aleksander Kunileid-Saebelmann loonud meloodia. -
Artur Kapp
Artur Kapp oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog, keda loetakse koos Rudolf Tobiasega eesti sümfonismi rajajaks. Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895. -
Mart Saar
Mart Saar oli eesti helilooja, organist ja pianist. Mart Saar pani oma loominguga aluse eesti rahvuslikule stiilile ja eesti professionaalsele koorimuusikale. Ta oli esimene, kes sidus omavahel eesti vanema rahvalaulu ja kaasaegse helikeele. Teda on nimetatud ka Eesti esimeseks modernistiks. Ta lõi klaveri- ja koorimuusikad ning kirjutas soololaule. -
Sündis Artur Lemba
Artur Lemba oli eesti pianist, helilooja ja pedagoog. Klaverihäälestaja pojana puutus ta lapsest saati kokku klaveriga. Muusikalise algõpetuse sai ta oma vanemalt vennalt Theodor Lembalt. -
Cyrillus Kreek
Cyrillus Kreek oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog.
Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. "Pärnumaa" on üks Cyrilluse instrumentaalteos. -
Eesti esimene sümfooniaorkester
1900 asutati helilooja Aleksander Läte eestvedamisel Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. Orkestri juurde moodustati ka mees- ja naiskoor ning selliste koosseisudega hakati Läte juhatusel andma rahvalikke sümfooniakontserte. -
Suri Giuseppe Verdi
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikžanriks oli tal ooper.
