-
1187
Eestlaste muistne vabadusvõitlus. Kroonikakirjutaja Henrik
Koos rüütlite ja sõjasulastega saabusid Liivimaale ka ristiusu preestrid. Üks neist oli preester Henrik. Henrik sündis umbes 1187. aasta paiku Saksamaal Magdeburgi linnas ning omandas hariduse kloostrikoolis. Henriku koostatud Liivimaa kroonika ehk ajaraamat kirjeldab üksikasjalikult sõjaretki, lahinguid, linnuste piiramist, aga ka kohalike rahvaste elu ja kombeid. Ta nägi ise sündmusi pealt ning oskas neid elavalt kirjeldada. Henriku oma käega kirjutatud kroonika on praeguseks kadunud.Suri 1259 -
May 30, 1431
Saja-aastane sõda. Prantsusmaa rahvuskangelane Jeanne D’Arc
Ajal,mil riigi saatus rippus juuksekarva otsas, tuli kuninga juurde noor neiu nimega Jeanne D’Arc. Ta oli sündis 1412. aasta paiku lihtsas talupojaperes. Juba 12- aastaselt olevat ta hakanud kuulma taevaseid hääli, mis teatsid, et ta peab inglased Prantsusmaalt välja ajama ning aitama Charlesil valitsema asuda. 1429. a hankis endale hobuse ning ratsutas meheriietes õukonna peatuspaika, kus pääses kuninga vastuvõtule. Ühe lahingu käigus sai Jeanne haavata ning ta suri 30. mai 1431.a -
Teaduse areng. Füüsik Albert Einstein
Albert Einsteini on viimaste sajandite suurimaks teadlaseks peetud. Ta sündis 14. märtsil 1879.aastal Saksamaal juudi perekonnas. Ta õppis Šveitsi ülikoolis füüsikat ning töötas hiljem õppejõuna mitmes Euroopa ülikoolis. Oma teaduslike uurimustega suutis Einstein kinnitada tol ajal veel vaieldavaid arusaamu, mis panid aluse moodsa füüsika tekkimisele.Einstein suri 18. aprill 1955. aastal ( 76-aastaselt). -
Naise rolli muutumine. Moekunstnik Coco Chanel
Coco Chanel, tegeliku nimega Gabrielle Bonheur Chasnel. Ta sündis 19. august 1883. aastal. Coco Chanel veetis seitse aastat ühe kloostri orbudekodus, kus ta õppis õmbleja-ning müüjaametit.Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Coco Chaneli moeloomingus on eriline koht lihtsal mustal kleidil, mille loomiseks sai ta inspiratsiooni kloostri orbudekodus kantud vormirõivast. Ta suri 10.jaanuaril 1971. aastal Pariisis. -
Eesti rahvuslik ärkamisaeg. Lydia Koidula
Üks ärkamisaja andekamaid kirjanikke oli Lydia Koidula, tegeliku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen. Ta sündis 24. detsembril 1843. aastal Pärnumaal. Tema ema oli sakslane, isa aga eestlasest köster ja kooliõpetaja. Hiljem kolis perekond Pärnusse, kus Lydia õppis saksa tütarlastegümnaasiumis. Lydia Koidula oli eesti luuletaja ja kirjanik. Tema tundumad teosed on "Mu isamaa on minu arm" ja "Säärane mulk". Lydia Koidula suri 11. august 1886. aastal ( 42-aastaselt). -
Eesti Vabariigi loomine. President Konstantin Päts
Väga tähtis roll Eesti omariikluse saavautamisel oli Konstantin Pätsil. Ta sündis 23.veebruaril 1874.aastal Tahkuranna vallas talupoja perekonnas. Asunud elama Tallinna, hakkas Konstantin Päts aktiivselt osalema kohalikus poliitikas. Ta tegi ettepaneku korraldada ümber kohalikud omavalitsused ja suurendada nende iseseisvust. Pätsi juhtimisel kuulutati 24.veebruaril 1918.aastal välja Eesti oma riik. 1938. aastal sai Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.Suri 18. jaanuar 1956.a