Kunstiajalugu (Kerttu ja Vivian)

barokk 17.-18. saj

Period: 1601 to 1800

barokk

Kuressaare raekoda

1654

Ehisvormil on ladinakeelne kiri, mis viitab hoone ühiskondlikule eripärale: "Semper officio fungitur utilitati hominum consulens et societati. Anno MDCLXX"

Sadamaait

1663

Sadamaait ehitati 1663. aastal. Hoone oli 19. sajandi teise pooleni kasutusel põhiliselt viljaaidana. 1870. aastal ehitas kaupmees August Scmidt selle pikemaks ja rajas sinna Kuressaare esimese auruveski. See ehitati samal perioodil raekoja, vaekoja ja turuhoonega, kuuludes seega linna vanimate hoonete hulka. Põhjasõjaajal sai hoone tõenäoliselt suurte purustuste osaliseks, mistõttu algsest hoonest on tänaseks säilinud vaid enamik kiviseintest, ülejäänu pärineb hilisematest remondiperioodidest.

Vaekoda

1663

Vaekoda kasutati kaupade kaalumiseks. Siin kontrolliti
vajadusel kaupmeeste kaalusid ja mõõtusid ning hoiti. kaubatagavarasid.

klassitsism 18.-19. saj

Period: 1701 to 1900

klassitsism

Turuhoone

1730

1. sajandil asusid seal mitmed riigiasutused, hiljem sõjaväelaste orbude varjupaik ja 19. sajandi keskel kuulus see hobupostijaama kompleksi.

Campenhauseni maja

1785

Hoone valmis 1785. aastal Liivimaa asekuberneri ja silmapaistva poliitiku ning ühiskonnategelase Balthasar von Campenhauseni tellimusel. Olles ehitatud 18. sajandil on maja barokk stiilis. Turu tänavamajast kujunes erinevate kultuuri- ja seltskonnaürituste toimumise koht.
1806. aastast alates on hoones asunud apteek, olles sellega vanim ühel kohal tegutsenud apteek Saaremaal. Algselt tagasihoidlik, ühekorruseline kivimaja on 1960. aastatel tundmatuseni ümber ehitatud.

Kohtumaja

1790

See kohtumaja ehitati spetsiaalselt uue alamkohtu jaoks ning hoones asusid ka vangla, politseivalitsus ja riigikassa osakond.

Lööne koda

1800

Klassitsistlik hoone on ehitatud 18. sajandi lõpus ja oli omal ajal üks esinduslikumaid elamuid linnas, mille fassaadi ilmestas ka tänaseks hävinud sepisrõdu. Hoone suur saal olevat olnud üks Kuressaare uhkemaid.

Gümnaasiumihoone

1811

Robert Estor Kreem õppis seal 1936-1943.a.

Kaubahoov

1845

See arhitektuur on kujunenud vastavalt 1809-1852.a kehtinud ülevenemaalise tüüpfassaadide määrusele.

Rüütelkonna hoone

1845

1. sajandil kaupmees Gustav Adolph Dellingshauseni poolt elumajana rajatud hoone ostis Saaremaa rüütelkond 19. sajandi algul oma esindusruumideks. Hoone rekonstrueeriti põhjalikult aastatel 1830–40. Hoonet pikendati ja fassaadile anti klassitsistlik üldilme.

Martin Körberi kodumaja

1856

Alates 1856.a asus seal linna orbudekodu.

Lossipark

1861

1861 alustati linnapea Hugo von der Borgi initsiatiivil kunagisele kindluse esplanaadile linnapargi rajamist koos suvekohviku ja kõlakojaga 1880. aastatel laiendati parki ja mere äärde ehitati rannapaviljon, hiljem lisandusid veel lugemistuba, tenniseväljak ja väike puhvetihoone.

Kuressaare Eesti Seltsi maja

1862

Rohkelt peene dolomiiditööga kujundatud kivihoone.

Pritsumaja

1867

Kuressaares asutati üks Eesti esimesi vabatahtlike tuletõrjeühinguid (1867).

Pastoraadihoone

1871

Kuressaare Laurentiuse kiriku pastoraat kuulub linna vanimate hoonete hulka.

Meedla koda

1874

Meedla mõisa omanikele von Pollidele kuulunud hilisklassitsistliku kujundusega ja mitmete põnevate legendidega seotud linnahäärber. Olemasolev hoone rajati sadakond aastat hiljem, kui seal asunud väiksem tagasihoidlik kivihoone ehitati ümber esinduslikuks hilisklassitsistliku kujundusega aadlielamuks, mida ilmestavad rikkalikud dolomiitdetailid.

Kuursaal

1888

1888–1889 aastal rajati apteeker Robert Heinrich Fliessi initsiatiivil Euroopa kuurortide eeskujul Kuressaare lossiparki suurem kuurhoone ehk kuursaal. Kuursaalist koos pargiga sai tõeline suvituselu keskpunkt, kus toimusid kontserdid, etendused ja näitused. Aktiivne kuurordielu kestis siin kuni Teise maailmasõjani. Hoone lagunes ja hävis lõplikult 1984. aasta tulekahjus. 1980. aastate teises pooles asuti linnaparki rekonstrueerima ning ehitati ka Kuursaal.

Veski

1899

Ettevõtja Johan Friedrich Trei rentis 1897 Kaarma-Suuremõisalt maatüki ja ehitas sellele 1899. aastal nn Hollandi tüüpi tuuleveski. Trei müüs veski 1912. aastal. Veski restaureeriti põhjalikult aastatel 1970–74 ja kohandati kohvikuks.

Allimanni maja

1899

Rahvasuus Allimanni või Pallopsoni majana tuntud hoone valmis tõenäoliselt 1899. aastal, millele viitab aastaarv kellatorni tuulelipul ehk on ehitatud klassitsismi ajastul.
Majas asusid kellassepp Emil Ferdinand Allimanni ja hiljem Jaan Pallopsoni töökoda ja eluruumid.
Kellatorn restaureeriti ja seati uuesti töökorda 1999. aastal.

Pargivaksal

1917

Nii kaupade kui ka suvitajate vedamiseks hädavajalik raudtee ehitati Kuressaare ja Roomassaare sadama vahele 1917. aastal Saksa sõjaväe poolt. 1924 ehitati Allee tänava äärde uus jaamahoone ehk nn pargivaksal, mida rahvasuus tunti Sussivaksalina, mis tuli sõnast susla. 1990. aastatel vana vaksal lammutati ja selle asemele ehitati täiesti uus hoone, mis küll kopeerib algset.