Kvak1

Kaitseväe Akadeemia ajalugu

By marikaoper

  • Eesti rahvuslik Sõjakool

    Eesti rahvuslik Sõjakool
    Loodi tollase sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri korraldusel (käskkiri nooremohvitseride ettevalmistamiseks Eesti Vabariigis). Õpetati taktikat, topograafiat, administreerimist, fortifikatsiooni, kuulipilduja-asjandust, sõjaväe seadusi ja määrustikke, tervishoidu, eesti keelt, suurtüki-teadust ja võimlemist. Esimesed Sõjakooli kursused kestsid 4 kuud. Kursuse eduka lõpetamise järel ülendati kadetid lipniku auastmesse.

  • Jalaväekool (hiljem ka Allohvitseride Kool, hiljem ka Lahingukool)

    Jalaväekoolile pandi alus 20. mail 1920. aastal sõjaministri päevakäsuga nr. 321. Seda kuupäeva loetakse Allohvitseride Kooli sünnipäevaks ja sama kuupäeva (20. mai) tähistatakse ka Lahingukooli aastapäevana. 1. oktoobril 1920. aastal läks Sõjakool üle sõjaministri käskkirjaga kinnitatud rahuaegsele programmile ja korraldusele ning samal päeval alustas Sõjakoolis õpinguid esimene rahuaegne kursus.

  • Allohvitseride Kool

    Allohvitseride Kool sai oma nime 1921. aasta jaanuaris jala-, suurtüki- ja ratsaväe koolide ühendamisel üheks väeosaks.

  • Sõjakooli õppetöö muutus kolmeaastaseks

    1. aastal muudeti õppetöö Sõjakoolis kolmeaastaseks ja kolmeklassiliseks: üldklass, I eriklass ja II eriklass. Üldklassis, kuhu võeti kuueklassilise haridusega noormehi, õpetati peale sõjaliste õppeainete ka gümnaasiumiaineid. Keskharidusega noormehi võeti I eriklassi, II eriklass kujutas endast reservohvitseride kursust.

  • Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused

    Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused
    1. aasta 29. augustil sügisel liideti kõik sõjaväe õppeasutused Sõjaväe Ühendatud Õppeasutusteks, mille koosseisu kuulusid Sõjakool, Kõrgem Sõjakool (kindralstaabi kursus) ja Allohvitseride Kool ja 1. oktoobril 1923. aastal hakkas kehtima valitsuse kinnitatud ühendasutuse koosseis.

  • Lahingukool

    Allohvitseride Kool likvideeriti ja sama aasta lõpus asutati Lahingukool. Lahingukooli õppetöö eesmärgiks oli ohvitseride, allohvitseride ja portupee-aspirantide sõjalise kasvatuse süvendamine, lahingutehniliste ja taktikaliste ettevalmistuste täiendamine, viimistlemine ja ühtlustamine. Samuti erialaste teadmiste ja oskuste andmine, uute täiendamine, viimistlemine ja ühtlustamine, uute relvade ja võitlusvahendite käsitlemine ning katsetamine.

  • Punaarmee jalaväe kool

    1. aasta sügisel reorganiseeriti Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused Punaarmee jalaväe kooliks.

  • Eesti Sisekaitse Akadeemia Kaitsekolledž

    Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 20. augustil 1991. aastal alustati nooremohvitseride ettevalmistamist kaitseväe ja piirivalve tarbeks kaitseväe ohvitseride kursusel ja haridusministeeriumi haldusalas olevas Eesti Sisekaitse Akadeemia Kaitsekolledžis. 1993. aastal nimetati Eesti Sisekaitse Akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks, mis omakorda nimetati 4. juunil 1998. aastal Sisekaitse-akadeemiaks.

  • Kaitseväe lahingukool

    Kaitseväe lahingukool
    Kaitseväe Lahingukool taasasutati 50 okupatsiooniaasta järel 14. detsembril 1992. aastal asukohaga Võrus Meegomäel.

  • Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

    Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA) taasloodi Vabariigi Valitsuse määruse nr 52 alusel 17. märtsil 1998 Kaitseväe Pea-staabi väljaõppekeskuse ning Eesti Riigikaitseakadeemia Kaitsekolledži baasil. KVÜÕA tegutses aastatel 1997–1998 ilma selge arengukavata.

  • KVÜÕA kolis Tartusse

    KVÜÕA kolis Tartusse

  • Kaitseväe Akadeemia (KVÜÕA asemel)

    1. maist 2019 muudeti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) nimi Kaitseväe Akadeemiaks (KVA). Nimemuutus oli põhjustatud ebatäpsusest, mille kohaselt peeti Kõrgemat Sõjakooli ja Lahingkooli tihtipeale eraldiseisvateks. Lisaks nimemuutusele korrastas Kaitseväe Akadeemia 1. maist ka oma struktuuri.