-
200
varariiklikud moodustised
- saj Hiina kroonikad räägivad Jaapani saartel asunud Yamatai riigist. Seda olevat valitsenud preesterkuninganna Himiko, kelle võimu alla kuulunud enam kui 30 väikevaldusest koosnev konföderatsioon.
-
250
Yamato ajastu algus
tuntakse
ka Kofuni ajastuna. Sel ajal ühtsest riigist ilmselt veel rääkida ei saa. Honshū lõunaosas valitses oma piirkondi hulk omavahel sõdivaid ülikusuguvõsasid. Jätkus intensiivne migratsioon Koreast ja Hiinast. Tulnukad tõid kaasa hiina kultuuri, mis levis ülikkonnas, ning osalesid võitluses poliitilise ülemvõimu pärast. -
250
Yayoi perioodi lõpp
Jaapani ajaloos piiritletakse Yayoi ajastut 3 saj e.m.a kuni a-ni 250 m.a.j. Yayoi kultuuri iseloomustab potikedral valmistatud keraamika, pronksriistad, puitehitised ning kunstliku niisutusega riisikasvatus. 1. saj e.m.a hakati kasutama rauda. Selle kultuuri tõid Jaapani saartele tõenäoliselt tulnukad Kagu-Hiinas Jangtse suudmealal asunud Vana-Hiina Wu riigist. Olulist osa selle ajastu Jaapani etnogeneesis mängis ka migratsioon Koreast. -
Jan 16, 710
Pealinn Nara
- a rajas keisrinna Genmyō esimese paikse pealinna Nara, mille järgi on saanud nime vastav ajastu Jaapani ajaloos (710–794).
-
Jan 16, 710
Nara ajastu
Nara ajastut iseloomustas eeskätt keisrivõimu konsolideerumine. Jätkusid tihedad sidemed Tangi õukonnaga, kuhu iga 20 aasta järel saadeti suur saatkond. Pealinn Nara projekteeriti ja ehitati Hiina Tangi riigi pealinna Changani eeskujul. Jätkus hiina kultuuri ülevõtmine ja budismi õitseng eeskätt õukonnareligioonina. Budistliku kultuskeskusena ehitati Narasse Todaiji tempel buddha Vairotšana hiigelkujuga. Nara ajastu oli jaapani klassikalise kirjanduse kujunemisperiood. -
Jan 16, 1185
Kamakura ajastu
Kamakura ajastu (1185–1333) tähistas üleminekut keisrivalitsuselt šogunaadile. 1192. a omistas keiser Minamoto no Yoritomole šoguni e “ülemjuhataja” tiitli. Yoritomo valis oma residentsiks Kamakurasse, kuhu viis oma õukonna ja valitsuse, mida nimetas “telgivalitsuseks” (bakufu; selle lääne ekvivalent ongi sõnast shogun tuletatud “šogunaat”). Keisrile jäi pelgalt rituaalne positsioon, kuna täitevvõim läks šogunile. -
Jan 16, 1336
Muromachi ajastu
Välispoliitikas oli olulisim samm suhete taastamine Mingi dünastia Hiinaga 15. saj algul, kuhu hakati saatma andamidelegatsioone. Samuti arendati Hiinaga mõningast kaubavahetust ja tehti koostööd Hiina idarannikut rüüstavate jaapani piraatide vastu. 16. saj tekkisid esimesed kontaktid Läänega. 1543. a saabusid Kyūshūle portugallased, kes rajasid seal kaubabaasi ja panid aluse üle sajandi kestnud nn nanban kaubandusele Jaapani ja Euroopa vahel. Sajandi lõpus järgnesid neile hispaania ja holland. -
Jan 16, 1478
Sõdivate riikide ajastu
Muromachi ajastu viimast sajandit iseloomustasid pidevad sõjad ja feodaalne killustatus. Ajastut vahemikus 1478–1605 tuntaksegi seetõttu Sõdivate riikide ajastuna (sengoku jidai), mil maaisandad pidasid sõdu nii omavahel kui ka šõguni valitsusega. 16. saj lõpul püüdsid võimu haarata mitmed suguvõsad. Viimaks läks see korda Tokugawa Ieyasul (1543–1616), kes 1603. a rajas uue šogunaadi, mis jäi viimaseks Jaapani ajaloos ja kestis kuni 1868. a-ni. -
Edo ajastu
Tokugawa šogunaadi valitsemisaega tuntakse ka Edo ajastuna, kuna šogunite pealinnaks sai Edo (tänapäeva Tokyō). Tokugawa ajastul valitses Jaapanis üldiselt rahu, seda tänu poliitilise süsteemi rakendamisele, mis harmoneeris šoguni valitsuse ja kohalike daimyo’de võimujaotuse. Tokugawa šogunitel oli suurem võimutäius, kui varasematel šogunitel, samas valitsesid nad rõhutatult keisri nimel, suurendades keisi rituaalset tährituaalset tähendust. -
Meji ajastu
Meji ajastu (1868-1912). 1868. a sundis reformimeelne fraktsioon valitsuses viimase Tokugawa šoguni tagasi astuma ja võim anti formaalselt üle keisrile. Sellepärast nimetatakse neid sündmusi ka Meiji restauratsiooniks aasta varem troonile tõusnud keiser Matsuhito valitsemise deviisi järgi (meiji – “valgustatud valitsemine”). Riigi pealinnaks kuulutati Edo, mis nimetati ümber Tokyōks. Sinna viidi üle ka keisri õukond. -
Yamato ajastu teine pool
tuntakse Asuka ajastuna. See on oma nime saanud tänapäeva Asuka küla järgi Narast lõuna pool, mille piirkonnas asusid Yamato valitsejate residentsid. 6.–7. saj jooksul alistas Yamato oma ülemvõimule kogu Honshū lõunaosa ja Kyūshū saare. Hiina eeskujul hakkasid selle valitsejad tituleerima end keisriteks. -
Pealinn Heiani
- a rajas keiser Kammu (valitses 781–806), keda peetakse üheks silmapaistvamaks keisriks Jaapani ajaloos üldse, uue pealinna Heiani (hilisem Kyōto), mis jäi keisri residentsiks ja riigi ametlikuks pealinnaks ligi 1000 aastaks.
-
Heiani ajastu algus
Heiani ajastu (794–1185) oli keisrivõimu ja jaapani klassikalise kultuuri kõrgperioodiks. Samas hakkas juba 9. saj keskel keisrite osa riigi tegelikus valitsemises vähenema. Poliitiline võim kandus üha enam omavahel konkureerivate tugevate suguvõsade kätte, kes tuginesid kujunevale elukutseliste sõdalaste – samuraide – klassile ja era-armeedele. Heiani ajastu viimased aastakümned möödusid kodusõdades, kus võimuvõitlus käis peamiselt Taira ja Minamoto suguvõsade vahel.
