Geokronoloogiline skaala Liisi G2R3

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6mld kuni 4mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimid on säilinud sellest perioodist Auatraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

4mld kuni 2,5mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmene vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkis 3,8 mld aastat tagasi. Sellele viitavad stromatoliitide esinemise umbes 3,5 mld aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

2,5mld kuni 542mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumust, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus teadlaste seas vaidlusi tekitav pehmekehaline elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

542ml aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning enamus tänapäeva loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid järjest paljud selgrootud nagu näiteks: käsnad. lülijalgsed ja limuskid. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaeg

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima oli valdavalt soe kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
Jääaeg tõi kaasa madalmerede kuivamise, mis omakorda massilise merelustiku väjasuremise

Silur

443 BCE

Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamise. Varased maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaale ilumsid esimesed roomajad ja osal putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalasse ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, Maismaaloomastikus olid ülekaalulised roomajad, kes suutsid nendes tingumustes elada. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väjasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asutanud liikidest.

Tiiras

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik liigivaene, sest välja suremisest taastumiseks kulus kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine tegi nad peamiseks loomarühmaks maismaal.

Mesosoikum ehk keskaeg

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremisel hävisid dinosaurused ja teised merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima oli soe ja niiske, kuid hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.

Kainosoikum ehk uusaeg

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestik põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima konnad, maod ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäeva inimese Homo sapiens i tekkimiseni. Mitmete loomaliikide väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedi elustikule.