Geokronoloogiline skaala Janely G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4mld. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille nimi oli Theia.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. On pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkis veekeskkonnas

Protersoikum

2500 BCE

Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Ilmus Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmad.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Üksikud rakud hakkasid moodustama kolooniaid kuni oli igal rakul või rakukoloonial omad ülesanded, moodustades mitmerakulisi organisme.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Loomariiki ilmusid ka paljud selgrootute rühmad, näiteks käsndad ja lülijalgsed.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Franerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed kasvasid niisketel ja sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, nende hulgas olid ka tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid. Temperatuur oli kõrge, kuid stabiilne.

Devon

419 BCE

Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed - selgrooksed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saada.

Esimesed metsad

385 BCE

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putkatel arenes ka lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Pikkus kuni 2,6 meetrit.

Perm

300 BCE

Maismaa liigid arenesid edasi aina suuremateks ja keerukamateks organismideks. Suurem osa maal elavatest loomadest olid synapsid, kes ei olnud veel päris dinosaurused, kuid areneseid nendeks hiljem. Ajastu lõpus toimus suur väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene. Väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Esinesid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad.

Esimesed dinosaurused

225 BCE

Esimesed dinosaurused meenutasid välimuse poolest roomajaid, kuid hiljem linde. Dinosauruste kehasid katsid suled või karvad.

Imetajate ilmumine

204 BCE

Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpus toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad. Peamiseks põhjuseks - meteoriidiplahvatus.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

130 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Õistaimede ilmumisega varasel kriidi ajastul, tekkisid ka nende tolmendamiseks esimesed mesilased.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni aluse kliima oli soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Dinosauruste väljasuremine on kõige viimasem massiline väljasuremine Maa ajaloos.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kliima sarnanes keskmiselt praegusega, kui hakkas külmenema. Selle ajastu loomaliigid hakkasid sarnanema aina rohkem tänapäeva liikidega. Tekkisid esimeste inimlased.

Esimesed inimlased

4 BCE

Inimahvide teke.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses imusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. Paljud järgnevad muutused Maal on põhjustatud inimestest.