Geokronoloogiline skaala Jane R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Tekkis kui Maa põrkus Marsi suuruse planeedi Theiaga. Kokkupõrke tagajärjel purskas planeedist välja palju hõõguvpunast kivimit, mis jäi sellele orbiidile keerlema ning lõpuks tahkus Kuuks

Arhaikum

4000 BCE

Kestvus oli 4 mld kuni 2,5 mld aastat. Algelised eluvormid nt vanimad stromatoliidid ehk mikroorganismide kihilised moodustised on arenenud Arhaikumi meredes, milles on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkis veekeskkonnas abiogeneesi teel ehk eluta ainest moodustunud

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus oli 2,5 mld kuni 0,542 mld aastat. Atmosfääri ja ookeani pinnakihis tõusis hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Toimus mitu suurt jäätumist ning ajastu lõpus oli Ediacara elustik, mis oli pehmekehaline.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus oli 542 mln kuni 485 mln aastat. Evolutsioon, mida tuntakse ka kambriumi plahvatuse all on hetk, millal tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Planktiliste vetikate hulk kasvas, mis oli omakorda toiduks loomastikule. Järjest ilmusid selgrootute rühmad ning paljudel neist kujunes mineraalne toes. See kujunes vastusena röövloomade jõulistele võtetele ja seda nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Palesoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 mln kuni 443 mln. Alguses soe kliima ning selletõttu elas meredes rikkalik elustik. Ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine alandas ookeanipinda kuni 100 m, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestvus oli 443 mln kuni 419 mln. Soojades meredes kujunesid rifid ning seal ujusid primitiivsed kalad. Maismaal olid algsed taimed, mis olid lihtsa ehitusega. Tihti kasvasid need üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (skorpionid, tuhatjalgsed jne).

Devon

419 BCE

Kestvus oli 419 mln kuni 350 mln. Elustik oli kõikjal väga rikkalik. Merede äärealadel olid korallid, lubivetikad ja kihtpoorsed moodustanud suuri riffe. Kalad kasvasid väga suureks ja olid toiduahelas see aeg kõige kõrgemal kohal. Tekkisid esimesed metsad ning esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.

Karbon

350 BCE

Kestvus oli 350 mln kuni 300 mln a. Maismaad katsid metsad, seal hulgas osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatud aladel kujunesid kivisöelademed surnud metsadest. Maismaal oli palju lülijalgseid, mõningatel putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad. Karboni ajastul võrreldes teiste ajastutega tekkis kõige rohkem kivisütt.

Perm

300 BCE

Kestvus oli 300 mln kuni 250 mln. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Pangaea sisealas valitses karm kliima kuiva kõrbe näol. Roomajad olid maismaaloomastikus domineerivad, sest nad suutsid karmis kliimas elada. Taimestikus oli suures osakaalus paljasseemnetaimed, meredes olid luukalad. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega kogu maa ajaloos. Kuni 95% liikidest kadus.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Kestvus oli 250 mln kuni 200 mln. Algselt väga liigivaene Permi ajastu väljasuremise tõttu. Ilmusid esimesed dinosaurused ja veel ühe väljasuremise tõttu said nad võimaluse olla peamine loomarühm maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenesid karpide ja ammoniitide osakaal.

Juura

200 BCE

Kestvus oli 200 mln kuni 150 mln. Imetajad, roomajad, dinosaurused ja kahepaiksed olid põhilised liigid Maal. Ilmusid esimesed kilpkonnad, linnud ja krokodillid. Ookeanides lisaks merelistele roomajatele elasid ka tänapäevast tüüpi kalad. Maismaad kattis paljasseemnetaimedest koosnevad metsad.

Kriit

150 BCE

Kestvus oli 150 mln kuni 66 mln. Ilmusid esimesed õistaimed, mis võtsid kiiresti üle kogu maismaataimestiku. Ookeanid olid üle võtnud rudistid, plesiosaurused ja ihtüosaurused. Maismaal tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul hävinesid dinosaurused ja osaliselt merelised roomajad, põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus oli 66 mln kuni 23 mln. Hakkas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajatest asusid maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli algselt soe ja niiske, kuid ajastu lõpus hakkas jahenema sujuvalt. Metsi hakkasid asendama rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus oli 23 mln kuni 2,5 mln. Ajastu, kus kõik hakkas muutuma tänapäevasemaks n-ö. Maod, konnad, laululinnud ning rotid ja hiired hakkasid laialdasemalt levima. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased. Kliima jätkuvalt jahenes ja põhjustas mitmeid jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus oli 2.5 mln kuni 0. Ilmusid esimesed Homo liigi esindajad. Paljud imetaja- ja linnuliigid surid selle ajastu jooksul ninbg paljude loomade väljasuremise põhjuseks peetakse inimese üha kasvavat mõju planeedi elustikule.