Geochronological scale

Geokronoloogiline skaala Grettel R1

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    -kestus: 4,6mld kuni 4mld
    -periood oli vulkaaniliselt aktiivne
    -sagedased meteoriidisajud
    -perioodi lõpuks kujunes algne maakooor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid
    -sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias
  • 4600 BCE

    Maa teke

    Maa teke
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas Maad kusagil Marsi suurune planeet Theia. Kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Siis oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal ning meie planeet pöörles toona tublisti kiiremini. Miljardeid aastaid loodejõude on Kuu kaugust Maast suurendanud ning tänu sellele on ka viimase pöörlemine aeglustunud.
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    -kestus:4mld kuni 2,5 mld
    -meredes arenesid algelised eluvormid
    -ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised)
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 3800 BCE

    Elu teke

    Elu teke
  • 3500 BCE

    Stromatoliitide arengu algus

    Stromatoliitide arengu algus
  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    -kestus: 2,5mld kuni 0,542mld
    -hapnikusisalduse suurenemine atmosfääris ja ookeanide pinnakihis tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele
    -toimus mitu suurt jäätumist
    -aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline (nn Ediacara) elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Mitmerakuliste organismide teke
  • 1900 BCE

    Vanim eukarüoodi kivistis

    Vanim eukarüoodi kivistis
    leitud USA-st Michiganist
  • 1500 BCE

    Eukarüootide areng

    Eukarüootide areng
    Eukarüoodid- rakkudega organismid, mis sisaldavad tuuma
  • 560 BCE

    Fossiilid proterosoikumi lõpust

    Fossiilid proterosoikumi lõpust
    nn Ediacara elustik
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    -kestus: 542milj kuni 485milj
    -tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest
    -tuntud ka kui kambriumi plahvatus
    -esimesed kalad
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • 530 BCE

    Esimesed kalad

    Esimesed kalad
  • 515 BCE

    Kambriumiaegse mere rekonstruktsioon

    Kambriumiaegse mere rekonstruktsioon
  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    -kestvus: 485milj kuni 443milj
    -ilmusid esimesed maismaataimed
    -kliima valdavalt soe, ajastu lõpul kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga
  • 480 BCE

    Esimesed maismaataimed

    Esimesed maismaataimed
  • 445 BCE

    Odasabade fossiilid

    Odasabade fossiilid
    Odasabad elavad tänapäevalgi.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    -kestus: 443milj kuni 419milj
    -taimestik laienes maismaale
    -maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid)
    -primitiivsed kalad
  • 430 BCE

    Siluri taimestiku rekonstruktsioon

    Siluri taimestiku rekonstruktsioon
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    -kestus: 419milj kuni 359milj
    -esimesed metsad
    -esimesed kahepaiksed
    -rikkalik elustik meredes:suured kalad ja korallid
  • 380 BCE

    Esimesed metsad

    Esimesed metsad
  • 370 BCE

    Esimesed kahepaiksed

    Esimesed kahepaiksed
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    -kestus: 359milj kuni 300milj
    -esimesed roomajad
    -osadel putukatel tekkis lennuvõime
    -maismaal elas rohkesti lülijalgseid
    -sel ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos (kuni 2,6m)
    -metsades kasvasid hiiglaslikud osjade ja sõnajalgade eelkäijad
  • 330 BCE

    Arthoropleura

    Arthoropleura
    Suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6m.
  • 300 BCE

    Perm

    Perm
    -kestus: 300milj kuni 250milj
    -tekkis hiidmanner Pangaea, mida übritses Panthalassa ookean (mandri siseala kaetud kuiva kõrbega)
    -maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad
    -suurenes paljasseemnetaimede osakaal
    -suurenes luukalade osakaal
    -ajastu lõpus Maa ajaloo suurim väljasuremine (95% kõigist Maad asustanud liikidest)
  • 290 BCE

    Pangaea hiidkontinent

    Pangaea hiidkontinent
    Hiidkontinendis olid ühendatud peaaegu kõik Maa mandri massiivid. Hiidmannert ümbritses Panthalassa hiidookean.
  • 275 BCE

    Edaphosaurus

    Edaphosaurus
    Üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid. Tema pikkus oli kuni 4m.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 250 BCE

    Triias

    Triias
    -kestus: 250milj kuni 200 milj
    -esimeste dinosauruste ilmumine
    -ajastu lõpul järjekordne väljasuremine, muutis dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal
    -esimeste imetajate ilmumine
    -meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
    -Morganucodon oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi
  • 225 BCE

    Dinosauruste ilmumine

    Dinosauruste ilmumine
  • 205 BCE

    Morganucodon

    Morganucodon
    Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi.
  • 201 BCE

    Pterosaurused

    Pterosaurused
    Ehk tiibsisalikud olid mesosoikumis laialt levinud lennuvõimelised roomajad.
  • 201 BCE

    Pteranodon

    Pteranodon
    Olid ühed suuremad pterosaurused. Kuni 6-meetrise tiibade siruulatusega.
  • 200 BCE

    Juura

    Juura
    -kestus: 200milj kuni 145milj
    -ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad
    -meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad
    -suur osa maismaast paljasseemnetaimedest metsadega kaetud
    -domineerisid dinosaurused
  • 200 BCE

    Imetajate ilmumine

    Imetajate ilmumine
  • 180 BCE

    Ammoniidid

    Ammoniidid
    Meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused
  • 175 BCE

    Vanimad liblikafossiilid

    Vanimad liblikafossiilid
  • 150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    -kestus: 145 milj kuni 66milj
    -esimesed roomajad
    -esimesed õistaimed, hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus (Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi)
    -esimesed mesilased
    -ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega
    -arenesid uued imetaja- ja linnuliigid
    -ajastu lõpul massiline väljasuremine, hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
    -väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust
  • 140 BCE

    Esimesed roomajad

    Esimesed roomajad
  • 130 BCE

    Esimesed õistaimed

    Esimesed õistaimed
  • 130 BCE

    Archefructus

    Archefructus
    Üks esimesi teadaolevaid õistaimi
  • 100 BCE

    Esimesed mesilased

    Esimesed mesilased
  • 90 BCE

    Raide kõrgaeg

    Raide kõrgaeg
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    -kestus: 66milj kuni 23milj
    -algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon
    -imetajad kujunesid liigirohkeks rühmaks
    -vaalade eellased
    -esimesed primaadid
    -ajastu alguse kliima soe ja niiske, järk-järgult jahedamaks
    -valdavalt heitlehised taimed
    -ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid, asendasid seniseid metsi
    -esimesed jänesed
    -kasside teke
  • 66 BCE

    Dinosauruse väljasuremine

    Dinosauruse väljasuremine
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 53 BCE

    Esimesed jänesed

    Esimesed jänesed
  • 30 BCE

    Kasside teke

    Kasside teke
  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    -kestus: 23milj kuni 2,5milj
    -mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme
    -hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired
    -kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud
    -Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased (hominiidid)
    -Maa kliima jahenes, korduvad jäätumised
  • 3 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    -kestus: 2,5milj kuni tänaseni
    -ajastu alguses ilmusid inimeste vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kellest arenes tänapäevane Homo sapiens
    -surid välja palju imetaja-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa)
    -loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule
  • 3 BCE

    Inimahvide teke

    Inimahvide teke