Geokronoloogiline skaala Gerli Luige G2R1

Hadaikum

4600 BCE

Termini "Hadaikum" mõtles välja USA geoloog Preston Cloud. Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega. Hadaikumi kivimeid on Maal vähe ja vähesel määral on neid leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Hadaikum oli vulkaaniliselt aktiivne periood.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ning moodustus maakaslane kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi ehk ürgeooni ajavahemikus loetakse 4,55 kuni 2,55 miljardit aastat tagasi.
Arhaikumi meredes arenesid esimesed eluvormid.
Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid ja neist on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Proterosoikumi perioodiks on 2500 kuni 542 miljonit aastat tagasi.
Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine.
Tol perioodil võttis aset mitu suurt jäätumist ning hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid.

Proteosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Kambrium

541 BCE

Kambrium vastab ajavahemikule 541–485 miljonit aastat tagasi.
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ning ka loomahõimkonnad.
Kambriumis kavas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks loomastikule.
Kambriumi loomariiki tuli üksteise järel mitu selgrootute rühma: käsnad, limused, ainuõõssed jne.
Kambriumi paljudel loomadel kujunes välja ka mineraalne toes, näiteks koda tigudel.

Ordoviitsium

488 BCE

Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi.
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid jne.
Ilmusid ka esimesed maismaataimed.
Ordoviitsiumi ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
Kuna elualad vähenesid, toimus ka massiline mereelustiku väljasuremine.

Siluri

443 BCE

Siluri periood vastab 443 kuni 419 miljonit aastat tagasi.
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnad, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid.
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega.
Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimesed loomad oli tuhatjalgsed.

Devon

419 BCE

Devoni periood oli 419 kuni 358 miljonit aastat tagasi.
Devoni ajastu on nimetatud Devoni krahvkonna järgi Inglismaal, kus selle ajastu kivimeid esmakordselt uuriti.
Devoni ajastu paljudes meresid ja järvedes elanud kalad kasvasid väga suurteks.
Muutused toimusid ka maismaal. Kui alguses oli maismaa taimestik veel hõre ja madal, siis lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
Ilusid esimesed kahepaiksed, selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Karbon vastab ajavahemikule 359 kuni 299 miljonit aastat tagasi.
Karboni maismaad katsid võimsad metsad.
Üleujutavatel aladel mererannikutel jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
Karboni maismaal elas lühijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime.
Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad

Perm

299 BCE

Perm vastab ajavahemikule 299 kuni 251 miljonit aastat tagas.
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea.
Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal.
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus suur osa Maa asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

251 BCE

Triias vastab ajavahemikule 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi.
Triiase ajastu algul oli elustik liigivaene.
Aga triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal.
Triiases ilmusid ka esimesed imetajad, ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

199 BCE

Juura vastab ajavahemikule 199-145 miljonit aastat tagasi.
Juura ajastul ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
Ookeanides elas rohkelt roomajaid, ihutüosaurusi ja plesiosauruseid.
Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad.
Suur osa maismaad oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kriit vastab ajavahemikule 145 kuni 65 miljonit aastat tagasi.
Kriit ajastul ilmusid esimesed õistaimed.
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
Kriidi ajastu lõpul väljassuremise käigus hävisid dinosaurused jne,
Väljasuremise põjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Paleogeen

65 BCE

Paleogeen vastab ajavahemikule 65 kuni 23 miljonit aastat tagasi.
Paleogeeni ajastul algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
Paljud imetajad elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse.
Ilmusid esimesed primaadid.
Tolle aja kliima oli algul soe ja niiske, kuid kliima hakkas jahenema.
Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid, mis asendasid metsi.

Neogeen

23 BCE

Neogeen vastab ajavahemikule 23 kuni 2,6 miljonit aastat tagasi.
Neogeeni ajastul omandasid mandrite geograafia, loomastik ja taimestik tänapäevase ilme.
Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud.
Neogeenis kujunes välja tänapäeva imetajad ja linnud.
Aafrikas ilmusid varased hominiidid.
Neogeeni ajastul jahenes kliima oluliselt, mille tõttu oli mitmeid jäätumisi.

Kvaternaari

2 BCE

Kvaternaar algas 2,5 kuni 0,005 miljonit aastat tagasi ning kestab jätkuvalt.
Kvaternaar ajastul ilmusid esimesed inimese eellased.
Kvaternaari jooksul oli välja surnud palju imetajai ja linnuliike,
Paljude loomade väljasuremist seostatakse üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.