Geokronoloogiline skaala Ats-Kaarel R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld kuni 4mld aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Haidaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimid on leitud Kanadas, Austraaliast ja Gröönimaalt.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

4mld-2,5mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Stromatoliidid hakkasid arenema 3,5 mld a tagasi. Neid võib praegugi kohata näiteks Austraalias. Paljudest stromatoliidides on säilinud ka bakterfossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

2,5mld-0,542mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajate hulka kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk ageoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

u 2,1 mld aastat tagasi

Eukarüootide areng

1900 BCE

u 1,9 mld aastat tagasi

Paleosoikum ehk vanaaegkond

542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambrium 542-485mln aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Paljudel loomadel kujunes mineraal toes, mis kaitses röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste eest.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

u 530 mln aastat tagasi

Ordoviitsium

485 BCE

485-443mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Soe kliima, kuid ajastu lõpul kliima kiirelt jahenes, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Silur

443 BCE

443-419mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Esialgsed taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid).

Devon

419 BCE

419mln-359mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning meredes ja järvedes kasvasid kalad suureks ning olid tolleaegse tippkiskjad. Ajastu lõpul tekkisid esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.

Esimesed metsad

375 BCE

Esimesed kahepaiksed

365 BCE

Karbon

359 BCE

359-300mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatavatel alade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

300-250mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljalangemisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

250-200mln aastat tagasi. Elustiku taastumine Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest võttis aega 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad , meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

dinosauruste ilmumine

225 BCE

u 225mln aastat tagasi.

imetajate ilmumine

200 BCE

u 200 mln aastat tagasi.

Juura

200 BCE

200-145mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastu levinud loomad(Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad). Ookeanides elasid rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

u 150mln aastat tagasi.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massiliseväljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

u 135mln aastat tagasi

Esimesed õistaimed

124 BCE

u 125 mln aastat tagasi

Esimesed mesilased

100 BCE

u 100 mln aastat tagasi

Raide kõrgaeg

89 BCE

u 90 mln aastat tagasi

Paleogeen

66 BCE

imetajad kujunesid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske ning järk-järgult hakkas jahenema. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

64 BCE

u 66 aastat tagasi

Esimesed jänesed

54 BCE

u 54 mln aastat tagasi

Kasside teke

30 BCE

u 30mln aastat tagasi

Neogeen

23 BCE

23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimeste eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt ning toimusid järjekordselt jäätumisi.

Inimahvide teke

3 BCE

u 3 mln aastat tagasi

Kvaternaar

2

Kvaternaani ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaani jooksul on välja surnud palju imetajaid-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).