Füüsika tähtsündmused Jaan Poska sünnist surmani

Mendelejevi tabel

Mar 6, 1869

1869 avaldas Dmitri Mendelejev oma esimese versiooni elementide perioodilisuse tabelist.

Fonograaf

Jan 24, 1877

1877 leiutas Thomas Edison fonograafi

Raadiolained

Jan 24, 1887

1887 avastas Heinrich Rudolf Hertz raadiolained. Tema järgi sai nime ka sagedusühik herts.

X-kiirte, ehk röntgenkiirte avastamine

Nov 8, 1895

1895 aastal avastas Wilhelm Conrad Röntgen X-kiired, mida praeguseks kutsutakse paljudes keeltes tema nime järgi röntgenkiirteks. Wilhelm Conrad Röntgen sai selle avastuse eest ka esimese Nobeli preemia füüsikas.

Elektron

Jan 24, 1897

1987 Joseph John Thomson oma tiimiga avastas elektroni.

Alfa- ja betakiirgus

Jan 24, 1899

1899 avastas ja nimetas Ernest Rutherford alfa- ja beetakiirguse. Need 2 erinesid läbivusvõime poolest

Erirelatiivsusteooria

Jan 24, 1905

1905 avaldas Albert Einstein oma erirelatiivsusteooria

Aatomi tuum

Jan 24, 1911

1911 Ernest Rutherford avastas aatomi tuuma. Avastas selle kullalehte alfaosakestega pommitamise käigus.

Bohri aatomi mudel

Jan 24, 1913

1913 aastal pakkus Niels Bohr välja aatomimudeli, mis oli täiendus Ernest Rutherfordi mudelile ja seetõttu nimetatakse seda vahel ka Bohri-Rutherfordi aatomimudeliks

Üldrelatiivsusteooria

Nov 25, 1915

1915 avaldas Alber Einstein oma üldrelatiivsusteooria Kuninglikule Preisi Teaduste Akadeemiale.