-
August Kundt uurib heli kiirust gaasides
Kundti toru on eksperimentaalne akustiline seade, mille leiutas 1866 aastal saks füüsik August Kundt, heli kiiruse mõõtmiseks, -
Pierre Janssen avastab päikesel heeliumi
1868 aastal avastab prantsuse astronoom tundmatu lemendi, praegu tuntud kui heelium, päikesespektris kauaoodatud päikesevarjutuse ajal. -
Dimitri Mendelejev avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest
Dimitri Mendelejev järjestas 1869. aastal tollal teada olnud keemilised elemendid vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele. -
Kelvin sõnastab termodünaamika teise seaduse
Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi.
Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus:
Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat
masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates
kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). -
Alexander Graham Bell patenteerib telefoni.
Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. -
Thomas Alva Edison leiutab fonograafi.
Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada. Fonograaf on Thomas Alva Edisoni leiutis aastast 1877, müüdi aastail 1890–1925. -
Hertz avastab fotoefekti.
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt on elektronide emissioon metalli pinnalt suure sageduse ja väikese lainepikkusega elektromagnetkiirguse (nt ultraviolettkiirguse) toimel.
Nähtust tuntakse ka Hertzi efektina. Aine pinnalt kiirguse poolt välja löödud elektrone nimetatakse fotoelektronideks. Selle nähtuse avastas Heinrich Hertz 1887. aastal. Hertz jälgis ja näitas, et elektriline läbilöök elektroodide vahel tekib kergemini, kui valgustada elektroode ultraviolettkiirgusega. -
Ramsay ja Raleigh avastavad argooni.
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Argoon moodustab umbes 0,9 % Maa atmosfäärist. Ta on väärisgaasidest Maal kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse odava inertse keskkonnana. Argooni avastasid 1894. aastal Lord Rayleigh ja William Ramsay. -
Wilhelm Conrad Röntgen avastab x-kiired (röntgenkiired), mida tekitab katoodkiirte toru
Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm. See on kõige tuntum kasutuse tõttu meditsiinis, kus sellega tehakse röntgenpilte. Röntgenkiirgus on nime saanud Wilhelm Conrad Röntgeni järgi, kes seda nähtust esimesena põhjalikumalt uuris. -
Henri Becquerel avastab radioaktiivsuse
Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Henri Becquerel. Ta märkas, et valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati kolb uraanisooladega. Katsete seeria abil tegi ta kindlaks, et uraaniühendeist lähtub suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis mõjub fotoplaadile analoogiliselt valgus- või röntgenikiirtega.
