Füüsika ajaloo tähtsündmused

Elektromagnetlained

Jan 24, 1887

Heinrich Rudolf Hertz (saksa füüsik) avastas raadiolained ehk eletromagnetilained.Tema nime järgi sai ka nime sagedusühik Herts (Hz).

Tuuleturbiin

Jan 27, 1888

Charles F. Brush tegi esimese automaatse tuuleturbiini, mille võimsus oli 12 kW ja see oli 18m kõrge.

Argooni avastus

Aug 13, 1894

Lord Rayleigh ja William Ramsay avastasid argooni

Röntgeni kiired

Nov 8, 1895

Wilhelm Conrad Röntgen (saksa füüsik) avastas röntgenkiired.
See on kõige tuntum avastus oma olulise rolli pärast meditsiinis.

Radioaktiivsus

Feb 24, 1896

Henri Becquerel avastas radioaktiivsuse.

musta keha emissioni seadus

Dec 7, 1900

Max Planck avaldas oma musta keha emissiooni seaduse.
(seda kuupäeva tähistatakse kvantfüüsika sünnina.)

Aatomi tuuma avastus

Jan 24, 1911

Ernest Rutherford leidis pommitades aatomeid radioaktiivsetest ainetest pärinevate osakestega, et alfaosakesed tungivad aatomi sisemusse ning aatomisisesed jõud kallutavad neid kõrvale. Ta mõõtis alfakiirguse kõrvalekaldumist õhukese ainekihi läbimisel ning jõudis 1911 järeldusele, et aatomid peavad koosnema raskest positiivse elektrilaenguga tuumast, mida ümbritsevad kerged negatiivse elektrilaenguga elektronid, mis tiirlevad ümber tuuma.

Telefonikõne

Jan 25, 1915

esimene kontinentide vaheline telefonikõne, mille tegi Alexander Graham.
Tollel ajal oli see 800 miili ja nüüdisajal üle 3400 miili

üldrelatiivsus teooria

Dec 2, 1915

Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega, kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.

Päikesevarjutus

May 20, 1919

20.sjanadil oli pikim päikesevarjutus.