Füüsika ajaloo tähtsüdmused 1894-1920

Füüsika ajaloo tähtsündmused 1894-1920

Period: Jan 1, 1894 to Mar 7, 1920

Ramsay ja Raleigh avastavad argooni

Jan 24, 1894

Argoon on keemikaline element mille sümbol on Ar ja aatoi number on 18. Argoon on kolmas levinud gaas Maa peal.

Wilhelm Conrad Röntgen avastab x-kiired (röntgenkiired)

Nov 8, 1895

Kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. Taaskord lülitas ta sisse voolu kadooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi kristallid, mis vedelesid ligidal, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse, ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama.

Henri Becquerel avastas radioaktiivsuse

Feb 24, 1896

John Ambrose Fleming leiutab alaldi

Jan 1, 1904

Albert Einstein avaldab kolm artiklit: esimene väidab, et Browni liikumine kinnitab aatomite olemasolu; teine väidab, et fotoefekt kinnitab footonite olemasolu; kolmas räägib erirelatiivsusest.

Jan 1, 1905

Rutherford uurib alfaosakeste hajumist õhukese kullaleha läbimisel

Jan 1, 1908

Rutherford jõuab järeldusele, et alfaosakesed on heeliumi aatomid

Jan 1, 1909

Robert Millikan mõõdab elektroni laengu

Jan 1, 1911

Hans Geiger leiutab seadme radioaktiivsuse mõõtmiseks

Jan 1, 1913

Geigeri loenduri

Rutherford pakub välja,et positiivse laenguga osake on prooton

Jan 1, 1914

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest. Prooton on positiivse elektrilaenguga