Eesti laulupeod

By Gert L

  • I laulupidu

    Pani aluse Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile

  • II laulupidu

    II laulupeo organiseeris Vanemuise selts Tartus mees- ja pillikooridega.

  • III laulupidu

    III laulupidu peeti Tallinnas kohaliku eesti seltsi Lootus eestvõttel

  • IV aulupidu

    Esmakordselt osalesid peol eestlaste kooride kõige lauljaterohkem liik ehk segakoorid,

  • V laulupidu

    V laulupidu peeti Tartus Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 75. aastapäeva puhul samas paigas, kus oli peetud ka esimene laulupidu.

  • VI laulupidu

    Mitmekesistunud oli repertuaar, kokku oli lauljaid ja mängijaid ligi 5000.

  • VII laulupidu

    Kokku osales peol 10 000 lauljat ja mängijat, sealhulgas esmakordselt omaette liigina lastekoorid.

  • VIII laulupidu

    VIII laulupidu peeti Tallinnas, mis ongi jäänud laulupidude toimumiskohaks. Esimest korda esitati Mihkel Lüdigi laulu „Koit“

  • IX laulupidu

    Esmakordselt puudus laulupeo kavas vaimulik muusika

  • X laulupidu

    X laulupeol esinesid esimest korda eraldi kooriliigina naiskoorid ning raadio tegi peost ülekande.

  • XI laulupidu

    XI laulupidu oli Eesti esimesel iseseisvusajal korraldatud pidudest kõige suurem ja kõrgetasemelisem, osalejaid oli ühtekokku üle 17 500.

  • XII laulupidu

    Esmakordselt kõlas Gustav Ernesaksa (1908–1993) „Mu isamaa on minu arm“

  • XIII laulupidu

    XIII laulupeo kava muudeti pleenumi mõjul viimasel hetkel veelgi stalinistlikumaks ja venekeelsemaks, osalema kutsuti kaevurite ja nõukogude armee koorid.

  • XIV laulupidu

    Peol esinesid omaette Vene koorid

  • XV laulupidu

    XV laulupeoks valmis arhitekt Alar Kotli idee alusel Lasnamäe nõlval uus laulukaar. ellel peol laulsid koorid omaalgatuslikult Ernesaksa laulu „Mu isamaa on minu arm“

  • XVI laulupidu

    Kahel kontserdil esitati vaheldumisi eesti ja nõukogude heliloojate teosed nii rahvalikel kui ka ideoloogilis-sotsialistlikel teemadel.

  • XVII laulupidu

    XVII laulupidu oli uhke juubelipidu, et tähistada 100 aasta möödumist esimesest laulupeost.

  • XVIII laulupidu

    XVIII laulupidu oli Nõukogude Liidus süvenenud stagnatsiooni ja venestuse mõjul jällegi tugevalt ideologiseeritud

  • XIX laulupidu

    XIX laulupidu peeti samal aastal Moskva olümpiamängudega.

  • XX laulupidu

    XX laulupidu jäi viimaseks, mis oli sügavalt Nõukogude ideoloogiast mõjutatud

  • XXI laulupidu

    Lauluväljakul lehvis sinimustvalge, peol osalesid mitmed väliseestlaste koorid. Laulupeo lõpus kõlasid René Eespere „Ärkamise aeg“ ja Enn Võrgu „Eesti lipp“.

  • XXII laulupidu

    XXII laulupidu korraldati laulupidude 125. sünnipäeval.

  • XXIII laulupidu

    Peo korraldajad võtsid selge suuna kunstilise külje arendamisele.

  • XXIV laulupidu

    XXIV laulu- ja tantsupeo juhtmõtte „Las jääda ükski mets“ ajel istutati maikuu esimestel nädalatel Eestis üle miljoni puu.
  • Period: to

    XXV laulupidu

    XXV laulupeo eel tähistati Otepääl 125 aasta möödumist esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest
  • Period: to

    XXVI laulupidu

    XXVI laulupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ meeldejäävam ja liigutavam hetk oli see, kui dirigent Eri Klas andis dirigent Hirvo Survale edasi Gustav Ernesaksa dirigendikepi
  • Period: to

    XXVII laulupidu

    XXVII laulupidu „Minu arm“